koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg
soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos sai teise auhinna ja ilmus 1927. aastal. Betti Alveri hilisemas loomingus oli olulisel kohal luule. Kõigepealt lüroeepika (poeem ,,Lugu valgest varesest" 1931, ,,Pirnipuu" 1937, ,,Pähklikoor" 1938). Tuntuse saavutas ta siiski lüürikaga. Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. "Tolm ja tuli" üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega ja on kõige arbujalikum tema luulest. See kogu ülistab inimese vaimsust ja vaimuvabadust ning kunsti, selle ilu ja vägevust. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Alveri varasem luule on sümbolistlik ning kasutab maailmakirjandusest tuntud nimesid ja kujundeid (Faust, Mefisto, don Quijote, Dante, Goethe jt). Stiil on romantiline, kujundid kõrgelennulised. Ta arutleb eksistentsiaalsete
pöördunud tagasi arbujalikult klassikalise , selgejoonelise ja lakoonilise sõnastusega luule juurde. Meenutab ka noorust. ("Arbujate aegu") Stiil - klassikaliselt vormirange , sõnastuselt loomulik.Paljud luuletused keskendunud inimestele ja nende probleemidele , sest tema arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed.Luule põhieesmärk muuta maailma paremaks.Hilisemal perioodil muutus luule napiks , rangeks, irooniliseks ("Korallid Emajões") I periood - kõige arbujalikum järk , tervikuna vaadates on seeülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule.Varasem luule sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele. "Tolm ja tuli" - luulekeel nö rahvusvaheline , kujundid eelkõige Euroopa kirjandustraditsioonidest. II periood (1937-43) - Tuleb rohkem maa peale , sünged mürgimarjad. külm nuga. must vari , must sametmask. IIIperiood (alates 43-80) - tuleb elutarkus, "Helde andja" , 2originaal luulekogu "Tähetund" , "Eluhelbed"
annaabi.ee 
