Maailmas umbes 6000, Eesti on sõlminud 28 - Multilateral treaty – mitme riigi vaheline avatud leping, nt Energiaharta leping - Plurilateral treaty – mitme riigi vaheline suletud leping - Unilateral treaty – ühepoolne leping - Transatlantic Trade Investment Partnership – arutatav kokkulepe ELi ja USA vahel lootusega arendada kaubandust ja mitmepoolsete lepingute tegemist Majandusalaseid vaidluseid lahendatakse tihti arbitraazikohtus, nt Alalises Vahekohtus (PCA, loodi 1899 ja 1907 Haagi rahukonverentsidel, asub koos Rahvusvahelise Kohtuga Haagi Rahupalees). Alaline Vahekohus on vanim rahv. vaidlusi lahendav kohtuinstitutsioon, vaidluse puhul otsitakse arbitraatorid, kes hakkavad asja lahendama (kohus ei istu kogu aeg koos). Stockholmis on ka arbitraazikohus Arbitration Institute of the Stockholm Chamber of Commerce. Investorriigi arbitraaz – firmad saavad ise riike vahekohtusse kaevata. Arbitraazi
tavakohtus. Vaidlust lahendav arbitraazikohus peab tegema otsuse hiljemalt 6 kuu jooksul arvates hagiasja materjalide uleandmisest. Enamikel juhtudel tehakse vahekohtu otsus 3- 4 kuu jooksul, olenevalt istungite vajalikkusest ning poolte taotlustest. Vahekohtunike asjatundlikkus Vahekohus annab unikaalse võimaluse valida arbiterideks isikud vastavalt hetkevajadusele ja vaidluse iseloomule. Kui tavakohtus peab spetsiifilise teema lahtirääkimiseks-analuusimiseks kaasama eksperdi, siis Arbitraazikohtus on võimalik kaasata ekspert juba arbiterina ning hoida sellega eraldi eksperditasu võrra menetluskulud madalamad. Loomulikult tuleb ka siin järgida kriteeriumit: arbiter peab olema sõltumatu/erapooletu pooltest. Sellega annab Arbitraazikohus poolele eelise - pooltevaheline vaidlus saab lahendatud isikute poolt, kes on spetsialistid vaidlusaluses valdkonnas. Menetluse mitteformaalne iseloom Enamus arbitraazikohtute reeglitest on luhikesed, lihtsad ja paindlikud. Vahekohus lähtub
annaabi.ee 
