Salam ''Rahu'' Islami sümbolid on kuusirp ja täht. Thx tähelepanu eest Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Muhamed oli Islami rajaja Muhamed sündis umbes 570. aasta paiku pKr Meka linnas levitas islamit araabiamaailmas laialt suri 632. aastal "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on Loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga LähisIdas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja
vms. Moslemid on need, kes usuvad Jumala ainsusesse (monoteism). Moslemiks olemine kätkeb endas vabatahtlikku allumist Jumalale ning Tema käskude aktiivset täitmist. Üle maailma võib leida palju isehakanud moslemeid, on islamimaailm - Bosniast Nigeeriani ja Indoneesiast Marokoni - justkui kirev rasside, etniliste gruppide ja rahvaste mosaiik. Tegelikkuses ei ole üle 80% moslemitest araablased. Juba ainuüksi Indoneesias on rohkem moslemeid kui terves araabiamaailmas kokku. Seega, kuigi on tõsi, et enamik araablasi on moslemid, siis väga suur osa moslemitest ei ole araablased. (Hommik-Mrabte 2011:9) 1.4. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami kontekstis tähendab see Jumala viimast sõnumit inimkonnale, mille ta ilmutas prohvet Muhammedile. Erinevalt teistest pühakirjadest on Koraan nii sõnade kui ka tähenduse poolest täielikult originaalis säilinud
sajand) tõlked. Keskaja mõjukaimaks autoriks peetakse Boethiust (480-524/525), kes tõlkis ladina keelde Aristotelese senitõlkimata teosed ning kirjutas neile kommentaare ja lisandusi. Enne 12. sajandit Euroopas iseseisvat loogikaalast uurimistööd ei tehtud, ning kuni 12. sajandini olid Boethiuse teosed olulisim loogikaalane kirjandus Euroopas. 2.2.1 Araabia loogika Stoikute ja 12. sajandil Euroopas toimuva loogika taassünni vahele jääva perioodi tähtsamad loogikaalased teosed araabiamaailmas. Umbkaudu 850. aastaks olid Aristotelese ja Porphyriose peateosed araabia keelde tõlgitud, ning Bagdadi koolkonnas hakati kirjutama loogikaalaseid originaalteoseid. Peamised 9. sajandi autorid olid al-Kindi (805- 873) ja Muslim al-Farabi (873-950). Suure osa Bagdadi koolkonnast moodustasid nestoriaanlikud ja jakobiitlikud kristlased. 1050. aastaks oli Bagdadi koolkond lagunenud, üldse kahanes 11. sajandil loogika populaarsus araabiamaailmas. Erandiks on Ibn Sina ehk Avicenna (980-1037)
annaabi.ee 
