7. Sunnaks on ka jälgida, et riided jääksid puhtaks, ilma seetõttu uhke või ülbe olemata või sellega liialdamata. 8. Mustahabb (soovituslik) on kanda valgeid rõivaid. 9. Moslemimeestele on haraam lasta ühtki rõivast madalamale kui pahkluu kõrgusele. 10. Haraam on kanda kuulsuse ja edevuse rõivaid, ehk siis riideid, mis teiste hulgast silma paistavad. Mis on mis? abaaja – pikk ja lai sirge lõike ja pikkade laiade varukatega kleidi sarnane riideese, kasutusel üle araabiamaailma al-amiira – üks levinumaid mosleminaise rätitüüpe, mille puhul pannakse kõigepealt pähe puuvillasest trikotaažriidest „mütsike“, selle peale torukujuline pealisrätt, mis ulatub rinnuni burka – üle terve keha ühtne koti sarnane lai riideese pealaest jalatallani, millel vaid silmade juures on pilu või võrestik; kantakse põhiliselt Afganistanis, kuid ka Pakistanis ja Iisraelis. burkini – Spetsiaalne ujumiskostüüm mosleminaistele, mis on valmistatud mitte-liibuvast
pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik).
pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik).
rahva hulgast esile kerkinud. Normannide riigid Euroopas 8. ja 9. saj tõrjus viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk välja juutide (Vahemeri ja Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi (laevu lohistatakse üle jõgesid lahutavate lühikeste maaribade). Tänu vene kaubateede domineerimisele (mööda Dneprit Bütsantsi, piki Volgat araabiamaailma) nihkus maailmakaubandus Rootsimaale (Birka) ja alates 900 a-st Hedebysse, mis asutati kagu ja lääne vaheliste transiiditeede valitsemiseks ja lühendamiseks. Kaubavahetusest kreeklastega oli aga olulisem kauplemine araablastega (hõbe Lääne-Turkestanist ja Afganistanist). Viikingid vahendasid karusnahku, orje (balti, slaavi ja läänemere-soome asualadelt) ning väärismetallist ehteid. Viikingite kaubandus hääbus 1050. a paiku mil läänemerekaubanduse võtsid üle slaavlased.
oktoobril Egiptust. Nasser võttis isiklikult üle sõjaväe ülemjuhatuse. Lõpuks lahenes kriis aga läbirääkimistega. 8. aprillil 1957 avati kanal taas ja Iisrael tõmbas oma väed Siinai poolsaarelt tagasi. Kanali natsionaliseerimisest saadud tulusid kasutati Assuani tammi rajamiseks. Järgnevalt sõlmis Nasser tihedad suhted Nõukogude Liiduga ja kaldus veelgi enam sotsialismi suunas. Samuti püüdis ta saada araabiamaailma üldtunnustatud juhiks. Sel eesmärgil algatas ta 1967. aastal Araabia riikide sõja Iisraeli vastu, kuid Kuuepäevases sõjas said need hävitavalt lüüa. 11. Korea sõda, Vietnami sõda, Afganistani sõda. Millal toimusid, kes olid osapooled ning millised olid nende huvid? Mõni sõjale iseloomulik joon võiks ka teada olla, näiteks see, et kuidas rinne edasi-tagasi liikus, kas kindel rinne üldse eksisteeris,
pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon – pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid – ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust – Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik)
pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik)
· Tooge näiteid kontseptsiooni ,,elu, see on surm" kohta · Nimetage 19. sajandil surma retseptsiooni mõjustanud avastusi / uusi meetodeid arstikunstis · 20. sajandi tendentsid (surma ja elu mõiste tehnologiseerumine) 16 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss ARAABIA Islam kandis edasi antiiktraditsioone. Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Neil ka suur rakendus. Araabiamaailma fenomen (kui räägime teaduse arengust) esimese aastatuhande teisel poolel seisnes paaris asjas: · Esiteks maailmariik araablaste (islami) poolt domineeritav ala ulatus Indiast ja Kesk-Aasiast idas Hispaaniani läänes. · Teiseks eeldas araablaste ühiskonnakorraldus haridusasutuste medreste teket. Loodi ka raamatukogusid ning midagi teaduste akadeemia sarnast (Bagdadis Tarkuse Maja, bayt al-hikmah, mida juhtis Süüria päritolu kristlane)
annaabi.ee 
