Waldsteinia ternata Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata · Kõrgus 10-15 cm. · Õitseb mai kuni juuni. Kollased õied. · Lehed igihaljad, läikivrohelised, sarnanevad maasikalehtedega. · Sobib igasugune muld. · Ääretult vastupidav ja kaunis pinnakattetaim! Sobib masshaljastuseks. Päikeselises kasvukohas võib varakevadine päike lehti kahjustada, kuid uued lehed kasvavad kiiresti vanade asemele. Sobib ideaalselt varjuaeda. Sinine kurekell Aquilegia caerulea Sinine kurekell Aquilegia caerulea · Kõrgus 25-100 cm. · Erinevatel sortidel erinevad värvused. Palju siniseid, valgeid ja lillasid. · Kurekell on üks vähenõudlikumaid dekoratiivtaimi, mis kasvab nii päikesepaistel kui varjus, ta on mullastiku ja hoolduse suhtes leplik ning talvekindel. Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas
Achillea sp raudrohi (mitmed liigid ja sordid) Adonis sp adoonis (mitmed liigid) V Aethionema sp kivikress (mitmed liigid) L Alyssum sp kilbirohi (mitmed liigid) L Androsace sp nõmmkann (mitmed liigid) K Antennaria dioica harilik kassikäpp Aquilegia flabellata var. pumila jaapani kurekell Arabis ferdinandi-coburgi 'Variegata' tähtkarvane hanerohi 'Variegata' Artemisia schmidtiana 'Nana' Schmidti puju 'Nana' Aster alpinus alpi aster Azorella trifurcata harkjas asorell Aubrieta sp aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) L Campanula cochleariifolia pisikellukas K
Vili: mitmesugune o Tulikalistele iseloomulikud pikenenud õiepõhjaga ja spiraalselt paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae
avatud päikesepaistelis tes kohtades hea drenaaþiga muldadel AGASTACHE FOENICULUM - ANIISI- HIIDIISOP • lõhnavate hallikasroheliste elliptiliste kuni munajate (meenutavad nõgese lehti) vastakuti asetsevate lehtede ja lõvilõuaõisi meenutavate õitega, mis on koondunud tipmistesse tähkjatesse õisikutesse ja õitsevad kesksuvest sügiseni. Kasvab hästi toitainetevaesel ja hea drenaaþiga mullal. Eelistab valgusküllast ja sooja kasvukohta AQUILEGIA X CULTORUM - AED-KUREKELL • kolmesõrmised lehed. Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju. Kurekell on talvekindel LIATRIS SPICATA - TÄHKJAS LIATRIS • varred kuni 50 cm kõrgused, tugevalt lehistunud. Korvõisikud väikesed, 8-13 õielised, koondunud teraviljapea sarnasesse õisikusse,
Kui selline "rohuaed" asus peahoone vahetus läheduses ja oli kõrge piirdega ümbritsetud, kutsuti seda giardino segreto'ks (private garden ehk salaaed). See sai Itaalia renessanssaedade lahutamatuks osaks ning sageli novellide kirjeldatud sündmuste tegevuspaigaks. Lille- ja rohuaed võis sisaldada ka köögivilju; põhiliselt aga vürts- ja ravimtaimi nagu: rosmariin, majoraan, tüümian, iisop, lavendel, koirohi, Artemisia abrotanum, oregaano, münt, salvei. Kannike, nurmenukk, rukkilill, Aquilegia, alpikann, tokkroos, saialill, malva, kukekannus, roosid, liiliad, iiris, hüatsint, tulbid, nartsissid, ülane, maikelluke, moonid, krookus. Orto variandid: Pratelli, prati, orticini: korrapärase kujuga ruudud, täidetud aromaatsete rohttaimede ja lilledega, nagu aas. Ruutude nurki või keskpunkte võisid rõhutada viljapuud (villa Farnesiani). Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus
annaabi.ee 
