Tõeline meditatsiooni ja palvega saavutatav kontakt on uskumatu energiaallikas ja siis võib inimene kõike saavutada. Mart Sanderi sulest on ilmunud ka kolm raamatut: eestikeelne «Mercator» ja ingliskeelne «Z, the Terminal Letter», kolmas ja esimene täispikk romaan «Lux Gravis» ehk «Raske valgus», samuti on tõlkinud palju teatri- ja filmikriitikat. Vabal ajal meeldib talle maalida nii koopiaid kui algupärandeid. Enamik teostest läheb müüki kunstioksjonitel. Pärast aprillirahutusi registreeris ta end abipolitseinikuks, sest on elupõline tallinlane ning leiab, et ajalooliselt on Tallinn alati olnud «riik riigis», kus on valitsenud hoopis teine mentaliteet ja väärikus kui mujal. Igasugune Tallinna kallal vägivallatsemine ajab tal silme eest mustaks. Ta läheb kiirelt närvi ega anna alati oma tegudest aru, seepärast esimesed kaks päeva istus lihtsalt toas luku taga ega läinud üldse välja. Teletöö Oma telekarjääri alguseks loeb Mart Sander 1974
majandusolukorra käekäigust ka siis, kui see nende isiklikku olukorda väga tugevalt ei mõjuta. 3.2. Eesti parlamendi usaldus Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on esikümne lõpus ning proportsionaalne valimissüsteem ning tugev eelarvepoliitika mängib siin suurt rolli. Muulaste usaldus Riigikogu vastu on olnud kõikuv, ületades mõnel perioodil isegi eestlaste usaldustaset, kuid mis langes peale 2007. aasta aprillirahutusi ning ei ole enam endisele tasemele taastunud. Hetkel on raske mitte-eestlaste usaldust tõsta, sest Eesti-Vene suhted on ikka veel pingestatud. 3.3. Riigikogu usaldamises esinevad hüppelised muutused on põhiliselt seotud valimistsükliga. Uue Riigikogu koosseisu ametisse astumisega, s.o. peale valimisi, rahva usaldus suureneb, kuna oodatakse rahvaesindajatelt nende erakondade poolt antud lubaduste täitmist ning paremat esindatust
Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased
annaabi.ee 
