1709. aasta 8. juulil toimus Peeter I juhtimisel Poltaava lahing, mis otsustas terve Põhjasõja saatuse. Rootslased said selles lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa sõlmis Rootsiga 30. augusti 1721. aastal Uusikaupunki rahu, millega ühtlasi lõppes ka Põhjasõda. Venemaa senini isegi suurte valdusesse lisandus pärast Põhjasõda ka Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ning Karjala kannus koos Viiburi linnaga. Peale Poltaava lahingut, 27.juunil 1709. kirjutas Peeter P. F. Apraksinile: ,,Nüüd on Peterburi alusmüüri viimane kivi Jumala abiga paika pandud." Pärast edukat võitu Põhjasõjas kuulutas Peeter I end keisriks ja Venemaast sai impeerium. Peeter I valitsusaja lõpp 5 ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, lk 46 4 Peeter tundis, et jõud hakkab teda maha jätma. Ta muutus vähem seltsivaks, aga
kogu rahvale väga hinge selle suurejoonelisuse ning võluvuse poolest. Peeter oli vaimustuses. Apraksini taganemine · 1757 aasta maikuu keskel asus kindral Apraksin lõpuks teele Preisimaa vastu sõtta 80 000 mehelise väe eesotsas. Vallutas Memeli ning liikus edasi Königsbergi poole, kui taganes järsku rahvale näiliselt paaniliselt ja ilma põhjuseta tagasi Memeli kindlusesse. · Bestuzev palus Katariinal Apraksinile kirjutada, kuna üleüldine rahva ja liitlaste pahameel taganemise pärast mõjus rängalt Venemaa ja selle juhtfiguuride reputatsioonile. · Suvalovite ja Prantsuse saadiku survel tagandas Jelizaveta Apraksini ning määras uueks väeülemaks Wilhelm Fermori, kes tulevikus vallutas ka Königsbergi. Ühtlasi proovis ta puhtaks pesta Apraksini nime. · Apraksin võeti uurimise alla, kuid pärast kolme aastat tema kohta tõendeid ei leitud.
annaabi.ee 
