oma tegelane just võimalikult erisatada evangeeliumist. ""Taevas hoidku," vastas professor heatahtlikult muiates, "teie ju ometi peaksite teadma, et mitte midagi sellist, nagu on kirjutatud evangeeliumides, pole tegelikult kunagi juhtunud, ja kui me hakkame viitama evangeeliumidele kui ajalooallikaile..."" (M&M lk 39) Selleks muutis ta erinevaid fakte, nagu vanus ja sünnikoht, aga ka üldist elukulgu, näiteks Jesua oli ilma suure apostelkonnata ning ta vastas hea meelega Pilatuse küsimustele ja süüdistustele. Kui Berlioz kõneleb noorele luuletajale Ivanile, kuidas kirjutada ateistlikku luuletust Jeesusest, mis kujutaks asju nii, nagu nad tegelikult olid - Jeesust kunagi ei olnudki, siis räägib ta ise teadmata Jeua Ha-Nostrist, kes Meistri romaanis kehastab inimest ja sündmusi nii, nagu nad tegelikult olid. Hoolimata aga erinevustest, tõuseb Jeua sarnaselt Jeesusele peale surma üles ning läheb taevasse, kus ta
teeninud. Tema nimi on äärmiselt sarnane Jeesus Naatsaretist nimelise tegelasega. Nende eluloodki omavad ühiseid jooni. "Taevas hoidku," vastas professor heatahtlikult muiates, "teie ju ometi peaksite teadma, et mitte midagi sellist, nagu on kirjutatud evangeeliumides, pole tegelikult kunagi juhtunud, ja kui me hakkame viitama evangeeliumidele kui ajalooallikaile..." Ta muutis erinevaid fakte, nagu vanus ja sünnikoht, aga ka üldist elukulgu, näiteks Jesua oli ilma suure apostelkonnata ning ta vastas hea meelega Pilatuse küsimustele ja süüdistustele. Kui Berlioz kõneleb noorele luuletajale Ivanile, kuidas kirjutada ateistlikku luuletust Jeesusest, mis kujutaks asju nii, nagu nad tegelikult olid (Jeesust kunagi ei olnudki), siis räägib ta ise, teadmata Jesua Ha-Nostrist, kes Meistri romaanis kehastab inimest ja sündmusi nii, nagu nad tegelikult olid. Hoolimata aga