tulevasele funktsioonile, nt. närvirakud See tagab meie keha terviklikkuse, moodustavad diferentseerumise võimaldab organismi lõpliku struktuuri käigus sünapseid, erütrotsüüt kaotab ja funktsionide väljakujunemise. oma tuuma, lihasrakk arendab välja 2. Kuidas on diferentseerumine seotud rakkude iseloomuliku tsütoskeleti. proliferatsiooniga ja apoptoosiga? 8. Kuidas on rakkude diferentseerumine seotud · Proliferatsioon ja diferentseerumine on ekstratsellulaarse maatriksi (ECM) küll kaks vastandlikku protsessi, kuid valkudega? kulgevad sageli paralleelselt. Koos · ECM valgud, nt. glükoproteiinid, diferentseerumisega toimub alati ka reguleerivad rakkude proliferatsiooni apoptoos
vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud eritavad tsütokiine, mis aktiveerivad omakorda teisi tappurrakke ning takistavad rakus viiruste paljunemist raku apoptoosiga ehk raku programmeeritud surmaga. T-rakud liiguvad nakatunud rakule väga lähedale ning signaali toimel vabaneb T-rakkudest perforiinproteiin, mis kaltsiumioonide toimel kinnitub sihtraku plasmamembraanile. Selle tulemusena läheb rakk apoptoosi. Neuron ehk närvirakk on kohastunud närviimpulsside edasikandmiseks.[7] Teiste rakkudega on ta ühenduses signaalainete kaudu. Neuroni aksoni terminaalis olevatest sünaptilistest
Pluripotentsus/totipotentsus. Nn ema-efekt. Rakkude proliferatsioon. 7. Rakkude programmeeritud suremine (apoptoos) Programmeeritud suremine ehk apoptoos. Apoptoos on raku geenide poolt ettemääratud suremine. Oluline on, et niisugune rakkude surm toimub aeglaselt ja lagunevad rakuosad ning tekkinud jääkühendid hoitakse kinnistes põiekestes (membraaniga ümbritsetult). Nii ei kuhju mürgiseid vaheühendeid ja naaberrakke mingi raku surm ei häiri. Apoptoosiga kaasnevad nähtused järjekorras: 1) raku ruumala väheneb; 2) osad rakuorganellid esialgu veel töötavad ; 3) edasi tekivad "apoptootilised kehad", st.1 või mitu membraaniga ümbritsetud struktuuri (sees laguproduktid); 4) DNA fragmenteerub(~150bp); 5) fagotsütoos spetsiaalsete rakkude poolt; Algetappidest 1.-3. võib toimuda veel tagasipöördumine ellu, pärastpoole on protsess pöördumatu. Vastandina toimub rakkude äkiline ehk juhuslik suremine: nekroos
signaali ülekannet aktiveerunud retseptorilt sek. messengeride vahendusel raku tuuma. Ras- perekonna onkovalgud (10-20% kõikidest inimese vähivormidest sisaldavad muteerunud ras-valke). Norm. Ras-valk omab tähtsust kasvufaktorite poolt indutseeritud mitogeneesis. 4) Tuuma transkriptsiooni reguleerivad valgud: inhibeerivad või aktiveerivad teatud geenide transkriptsiooni. Enim uuritud myc-valk: toime seotud rakutsükli regulatsiooniga; rakkude kasv ja apoptoosiga. Tegemist myc-valgu ala- või üleproduktsiooniga 5) Rakkude jagunemist kontrollivad tsükliinid ja tsükliin-sõltuvad kinaasid: Mutatsioone, mis transformeerivad proto-onkogeene onkogeenideks jaotatakse: - mutatsioonid, mille tulemusena muutub valgu funktsioon - mutatsioonid, mille tulemusena muutub proto-onkogeeni regulatsioon Kasvaja supressorgeenid: Pidurdavad rakkude pooldumist. Nende ülesanne pole hoida ära kasvaja teket, vaid reguleerida rakkude jagunemist.
Balanser kromosoomid II:väljakujunenud inversioonidel ja mutatsioonidel selekteerimise teel. P element on drosophiila looduslik transposoon. P-elementi omadused: inversioon on stabiilne; transponsitsiooni saab esile kutsuda transposaasi ekspresserumisega; insertne mutageen eelistab teatud piirkondi genoomis. Sünnijärgne areng. Organid ja koed kasvavad enamasti sünkroonselt. Kasvu kolm põhmehhanismi: rakkude arvu suurenemine(proliferatsioon), tasakaal apoptoosiga; rakkude mõõtmere suurenemine; rakuvaheaine lisamine (luukude). Organid sekreteerivad omaenda kasvu inhibiitoreid, mida suuremaks organ kasvab, seda rohkem inhibiitoreid. Leptiin: rasvkoe sekreteeritud hormoon; Mida suurem rasvkude, seda rohkem liptiini; Toimib hüpotalamuse neuronitele, vähendab isu, suurendab energiakulutust. Müostatiin:TGFb superperekonna valk, sekreteeritakse lihasrakkude poolt, pärsib lihasrakkude kasvu ja satelliitrakkude uuenemist.
lähedale, edasi aktiveerivad üksteist. Aktiivne kaspaas koosneb kahest lõigatud prokaspaasist (2 suurt + 2 väikest alaühikut) Kaspaasidel on 2 rada, surma retseptori rada DISC (koosseisus surmadomään + adaptorid + pro-kaspaas-8) ja mitokondriline rada apoptosoom (koosseisus Apaf1 (adaptervalk) + dATP + tsütokroom c + pro-kaspaas-9). Mõlemad aktiveerivad kaspaas-3-e, mis hakkab teostama lagundamist. 7. Nimeta apoptoosiga kaasnevad kolm degradatsiooni protsessi. Apoptoosiga kaasneb tsütoskeleti purunemine, mille tõttu rakk omandab ümara kuju, membraani asümmeetria ja lisandid kaovad, rakk tõmbub kokku, tuum laguneb, kromatiin kondenseerub ja kromosomaalne DNA lõhutakse. 1. Rakk tõmbub kokku ja ümbrust on näha, sest kaspaaside poolt on lõhutud valguline tsütoskelett. 2. Tsütoplasma on tihe ja organellid kõvasti pakitud. 3. Kromatiin kondenseerub kompaktsetesse kogumitesse (püknoos) tuuma ümbrikusse 4
diferentseeruvad kõhrerakkudeks, alles hiljem luurakkudeks osteoblast - luuraku eellasrakk, neist moodustuvad osteotsüüdid osteotsüüt - luurakk osteoklast - aitab laiendada luuüdiõõnsust kõhreümbris luuümbris/periost - luu jämeduskasv toimub periosti osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega; seest laiendatakse luuüdi õõnsust osteoklastide abil kondrotsüüdid - luu kasvul osalevad rakud, mis hiljem apoptoosiga eemaldatakse ning osteoblastidega asendatakse hüpertroofsed kondrotsüüdid Kuidas toimub luude pikkuskasv? (epifüüsi kasvuplaadid) kasvutsoonides e epifüüsi kasvuplaatides paiknevad kõhre tüvirakud, prolifeeruvad kõhrerakud, küpsed kõhrerakud e kondrotsüüdid ja lõpuks hüpertroofsed kondrotsüüdid; need võimaldavad pikkuskasvu kuni puberteedi lõpuni, siis epifüüsiplaadid liituvad ja uusi kondrotsüüte juurde ei produtseerita; luude pikenemine peatub Soo määramine
ühe või mõne raku mõjuga naaberrakkudele; 3) Aukliidus – kiire ja efektiivne signaalmolekulide liikumine läbi aukliiduste ühest rakust teise, kuna otsetee kahe raku vahel on avatud 78. Rakkude kasvu regulatsioon. Elundi või organismi suurust määravad muutujad (4).???? Kasvu reguleeritakse rakkude proliferatsiooni (rakkude kiire paljunemine ehk vohamine mitootiliste jagunemiste kaudu, rakkude arv suureneb) ja apoptoosiga – samuti võivad rakud organismi kasvamise käigus suureneda või lisandub erinevaid ekstratsellulaarseid komponente. Kasvamine toimub nii rakkude suurenemise kui ka ekstratsellulaarse materjali suurenemise kaudu. Rakk individuaalselt kasvab, suurendades massi ja mõõtmeid. Elundi või organismi suurust määravad muutujad: 1) Rakkude proliferatsioon 2) Rakkude suurenemine 3) Ekstratsellulaarse maatriksi lisandumine 4) Apoptoos 79. Mis on tüvirakunišš? Mis on tüvirakuniši roll
G1, S ja G2 moodustavad kokku interfaasi. Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist. - Vajalik organismi normaalse arengu toimumiseks (embrüogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordumine – vaja elimineerida inimestel nt lõpuste algmeid, sõrmi ühendavad rakud jne) - Kontrollib rakkude arvu homeostaasi organismis. Homeostaas saavutatakse kui mitoosi kiirus on tasakaalus apoptoosiga. Kui rakud jagunevad kiiremini kui surevad, tekivad kasvajad. - Elimineerib mittevajalikud ja muutunud rakud (kahjustunud, genoomi mutatsioone sisaldavad, viirusega nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) Iseloomustage apoptoosi etappe 1. Spetsiifiliste proteaaside – kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemeteb lagundamine nende poolt. Kaspaase on palju, kõigepealt aktiveerub prokaspaas, mis osalise proteolüüsi teel
G1, S ja G2 moodustavad kokku interfaasi. 9. Nimetage vähemalt kolm protsessi raku/organismi elutegevuses mis vajavad apoptoosi toimumist. - Vajalik organismi normaalse arengu toimumiseks (embrüogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordumine vaja elimineerida inimestel nt lõpuste algmeid, sõrmi ühendavad rakud jne) - Kontrollib rakkude arvu homeostaasi organismis. Homeostaas saavutatakse kui mitoosi kiirus on tasakaalus apoptoosiga. Kui rakud jagunevad kiiremini kui surevad, tekivad kasvajad. - Elimineerib mittevajalikud ja muutunud rakud (kahjustunud, genoomi mutatsioone sisaldavad, viirusega nakatunud rakud, autoreaktiivsed lümfotsüüdid jne) 10. Iseloomustage apoptoosi etappe · Spetsiifiliste proteaaside kaspaaside aktiveerumine. Peptiidsidemete lagundamine nende poolt. Kaspaase
annaabi.ee 
