kladistika Eesmärk klassifitseerida taksoneid nende ajaloolise kujunemise, st. nende fülogeneesi alusel. Seda kujutatakse puukujuliselt haruneva dendrogrammina. Uusi tekkinud taksoneid iseloomustavad uued, varasematel taksonitel puuduvad tunnused Tunnustatakse ainult monofüleetilisi rühmi, monofüleetiline on liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid Tunnused polariseeritakse – otsustatakse, milline tunnus on varem tekkinud Kasutatakse ainult apomorfseid tunnuseid (sünapomorfe) Eelistatakse lühimat fülogeneesipuud – säästuprintsiip 15. Feneetiline süstemaatika Feneetiline süstemaatika Klassifitseerib organisme üleüldise sarnasuse alusel, põhineb oletusel, et üldine sarnasus, eriti morfoloogiline, kajastab piisavalt hästi uuritavate organismide seoseid. Reaalsuses tähendab see konvergentsi mitteküllaldast arvestamist: organismide sarnasuse peamine põhjus on tõesti nende ühine
tud. 10. Kladistika ühe suhteliselt uue vooluna on mitmete süstemaatikute poolt arendatud nn. transformeeritud kladismi ehk mustrikladismi (trans- formed cladistics, pattern cladistics). Selle pooldajad on püüdnud luua teooriavaba kladistlikku metodoloogiat, milles eitatakse evolutsiooni ole- masolu, või õigemini väidetakse evolutsiooniideede ebaolulisust kladisti- lise analüüsi teostamisel. Ei eristata plesiomorfseid ega apomorfseid tun- nuseid (tunnuse seisundeid), vaid lihtsalt tunnuse seisundeid (või tunnu- seid). Transformeeritud kladismi võib käsitada kui kladismi ilam ajalise dimensioonita. Tegelike süstemaatikute juures see suund märgatavat poole- hoidu võitnud pole. 11. Evolutsiooniline süstemaatika. Feneetiline ja fülogeneetiline süste- maatika taotlevad klassifitseerimist (süsteemi loomist) lähtudes kahest erinevast ja mitteühilduvast seisukohast: (üldisest) sarnasusest ja takso-
annaabi.ee 
