ideid kirja panna ning seda just ladina keeles. Tema ,,Alged" ongi aluseks ladinakeelsele historiograafiale ja seega võib teda pidada rooma proosa rajajaks. teos on traktaat ,,Põlluharimisest",,,Poeg Marcusele" Gaius Julius Caesar (10044), lisaks sellele, et ta oli edukas riiklikus ja sõjalises tegevuses, oli ta ka mitmekülgselt andekas kirjanduslikus plaanis Caesari stiili juures torkab silma lihtsus ja tema jutustused on meelega kunstitud sellega ta taotleb apologeetilisi eesmärke. Kuid see ei tähenda, et ta alati tõtt oleks rääkinud, faktide koha pealt püüab Caesar küll otseselt valet vältida , kuid sageli kasutab ta nn ütlematajätmise meetodit. Ebaõnnestumistestki räägib ta vaid vihjamisi , nii et ainult tähelepanelik lugeja neid mõista võib. Caesari loomingust on säilinud kaks teost ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast". ,,Märkmed Gallia sõjast" Titus) Lucretius (Carus) (eKr99-eKr55) oli rooma poeet ja filosoof
kuivetunud ning "läheneb väriseval sammul põdurale vanadusele". Ta hajub, kuni temast ei jää järele midagi peale hääle. Olevat nähtud isegi haledalt kokku kuivanud sibülli, kes rippus pudelikeses oma koopa laes. "Sibüll, mis sa tahad?" küsisid temalt inimesed, ning tema vastas: "Surra tahan ma!" Kuid oma kõrge vanuse ja suure usaldusväärsuse aupaiste varjus seadsid sibüllid endale oma aja sündmustest salapäraselt ja ebamääraselt tulevikuvormis rääkides sageli apologeetilisi või usulisi sihte. Vahetevahel arvustasid nad ka ühiskondlikke olusid ja valitsust (roomlaste ülemvõimu). Sibüllioraaklite vahendusel jõudis Kreekasse ja Rooma rohkesti idamaiste õpetuste sugemeid. Viimasele Rooma kuningale Tarquinius Priscusele olevat üks sibüll pakkunud üheksat ettekuulutustega raamatut tohutult kõrge hinna eest. Kui kuningas tänades keeldus, põletas sibüll kolm raamaturulli ning küsis, kas kuningas tahaks osta ülejäänud sama hinna eest
annaabi.ee 
