Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
sukeldumisseadmetega sukeldumisel. Kuigi õnnetuse tagajärjed on osaliselt samad, on
mehhanismid ja kahjustused väga erinevad ja nende vahel tuleb ranget vahet teha.
Terminoloogia
Sukeldumisõnnetus – tervisekahjustused, mis tekivad sukeldumise tagajärjel. Neid tekitavad
füüsikalised muutused, millele alluvad gaasid ja gaasisegud muutuva ümbritseva rõhu juures.
Seejuures on põhimõtteliselt ebaoluline, kui kaua või kui sügavale sukelduti.
Apnoesukeldumine – sukeldumine hinge kinni hoides ilma abivahenditeta.
Hingamistoruga sukeldumine – sukelduja ujub enamasti napilt veepinna all ja hingab õhku 30
kuni 35 cm pikast torust. Kui ta sügavamale sukeldub, peab ta hinge kinni hoidma ja muutub
seega apnoesukeldujaks.
Hingamisseadmetega sukeldumine – sukelduja hingab vee all rõhu all olevat gaasi, millega teda
varustatakse kas rõhuga balloonist või pinnalt rõhkvooliku kaudu. Vastava seadme abil