Kultuuriteooria kõik materjalid
7
Herder lükkas tagasi väite, et inimene on ainult mõistuse abil võimeline tõde
avastama. Vastupidi, inimene teab ainult seda, mida talle meelte kaudu on
edastatud. Ta tunneb ainult seda, mida närvid talle edastavad, asjadest pole olemas
kaasasündinud teadmisi .
1778. aastal anonüümselt avaldatud tunnetusteoreetilises teoses ,,Inimhinge
tunnetusest ja tundmisest" (Vom Erkennen und Empfinden der menschlichen Seele.
Bemerkungen und Träume) kirjutab Herder: "Kõikidest tunnetest saab
apertseptsioon1, mõte; hing tunnetab, et tunneb, aga ainult seda, mis talle
meeltega vahendatud on" (Herder 1987: 354). Mõistuse kaudu inimene tunnetab
ennast, kuid mõistus ise ei ole midagi muutumatut ja antud juba sünnihetkest.
Siin lisaks tunnete ja mõistuse vahekorrale on oluline erinevus valgustusfilosoofidega
keele-mõistuse seose rõhutamises.2 Keele ja mõistuse ühtsust toonitas Herder juba
,,Uurimuses keele algupärast" (Abhandlung über den Ursprung der Sprache, 1773).