Positiivse tagasiside puhul signaal suureneb aja möödudes. 2.2. Integreerivale lülile tagasiside integreeriva lüliga. Negatiivse tagasisidega. k1=1.1; k2=0.2;2.5;5. Joonis . Integreeriva lüli integreeriva lüliga tagasiside skeem Joonis . I ntegreeruiva lüli integreeriva lüliga tagasiside graafik Järeldus: Graafikult on näha, et muutes integreeriva lüli negatiivses tagasisides integraatori võimendust suuremaks, muutub võnkumise amplituud ja periood väiksemaks. 2.3. Aperioodilisele lülile tagasiside võimenduslüliga Negatiivse tagasisidega. k1=1; T1=1; k2=0,2;1;3;7. Joonis . Aperioodilise lüli võimendusega tagasiside skeem Joonis . Aperioodilise lüli võimendusega tagasiside graafik Järeldus: On näha, et aperioodilisele lülile lisatud negatiivse tagasiside võimendust suurendades, signaal stabiliseerub väiksema väärtuse juures ja kiiremini. 2.4. Aperioodilisele lülile tagasiside integreeriva lüliga Negatiivse tagasisidega. k1=1.1; T=1; k2=0.2;1;5;8.
5 1 1.5 2 2.5 0 5 10 15 20 25 30 Joonis 8. I ntegreeruiva lüli integreeriva lüliga tagasiside graafik Järeldus: Graafikult on näha, et muutes integreeriva lüli negatiivses tagasisides integraatori võimendust suuremaks, muutub võnkumise amplituud ja periood väiksemaks. 12 2.3. Aperioodilisele lülile tagasiside võimenduslüliga Negatiivse tagasisidega. k1=1; T1=1; k2=0,2;1;3;7. 1 negtagasiside02 s+1 Step Transfer Fcn4 To Workspace 0.2 Gain 1 negtagasiside1 s+1
Joonis 13. Proportsionaalse tagasisidega aperioodilise lüli mudel 15 Joonis 14. Proportsionaalse tagasisidega aperioodilise lüli väljundi graafik Graafikult võib järeldada, et võimendustegur tagasisides suurendab stabiliseerumise kiirust ja vähendab nivoo kõrgust, millel väärtus stabiliseerub. Suure tagasisidevõimenduse puhul toimub signaali muutus kiiresti ja lõppväärtus väheneb tunduvalt. 2.4 Aperioodilisele lülile tagasiside integreeriva lüliga Ülesandeks simuleerida negatiivse tagasisidega aperioodilisi lülisid. Aperioodiliste lülide võimendustegur on 1.2 ja periood 1. Tagasiside võimendustegurid: k2=0.1;1;4;7. Ülekandefunktsioon: k1 k1 τ p+ 1 1+k ts k 1 W ( p )= 1 = k ∙k τ1 1+ ts 1 p+1 τ 1 p+1 1+k ts k 1 16
Toiteveekulu muutumine Toiteveekulu võib muutuda tingituna toiteregulaatori juhttoimest või ka näiteks toitevee rõhu muutumisel katla toitetorustikus. Siirdeprotsessi iseloom toiteveekulu muutusel sõltub ökonomaiseri tüübist, kas ökonomaiser on keev või mittekeev. Mittekeeva ökonomaiseri korral võib katla siirdekarakteristiku toiteveekulu muutusel lahutada kaheks komponendiks, mis vastavad esimest järku aperioodilisele lülile ja ideaalsele integreerivale lülile. Reguleerimisobjekti omadused on sellisel juhul kirjeldatavad järgmise ülekandefunktsiooni avaldisega: 1 k W D (s) = - 1 T s T s+1 tv 2 1 k = H D