2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 0,1419 g apelsinikoort. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda apelsinikoores sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. (Nagu hiljem selgus, siis sai oktaani liiga palju.) Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud
Sissejuhatus ...................................3 Estrid..............................................4 Apelsiniõli......................................7 Kokkuvõte.....................................10 Kasutatud materjal.........................11 Sissejuhatus Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes näiteks apelsinikoores. Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel. Tänapäeval kasutatakse apelsiniõli mitmel otstarbel meditsiinis, kosmeetika tarvetes kui ka puhastus vahendina. Estrid
Estrid on enamasti lenduvad. Pika süsiniku ahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetööstuses. Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele ja neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (näiteks apelsinikoores). Veel on nendeks rasvad ja vahad. Rasvad on glütserooli ja rasvhapete segaestrid. Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Rasvu on kahte liiki: taimsed- ja loomsed rasvad. Loomadel: naha ja siseelundite kaitseks ning põrutamise kaitseks. Mereloomade rasv on poolvedel. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Taimedel: taimsed rasvad on enamus vedelad: õlid(raps, lina, oliivid, päevalill). Tahke rasv on kakaoubades
1. Rooja formeerumine ehk moodustumine – vee tagasiimendumine jämesoolest, peensoolest jõuab jämesoolde küllaltki palju vett, aga lõplikult viiakse roojaga välja 100-150 ml vett. 2. Toidu kiudainete seedimine – kiudained keemiliselt süsivesikud, mida eriti rohkesti taimede kestades (ka viljade kestedes) – hernestes, ubades, kaalikas, peedis, kõrvitsas, õunte koores, leivas (eriti teraleivas), apelsinikoores, sidrunis (koores jällegi rohkem). Toidu kiduaineid seedenõrede ensüümid ei lõhusta. Jõuavad muutumatul kujul jämesoolde ja lõhustatakse seal jämesoole bakterite ensüümide poolt. Lõhustamise tulemusena tekib gliihapet (?), mida jämesool kasutab ise energiaallikana -> tekib rohkesti gaase nagu CO2, H2S ja metaan – etaan põleb. 3. K-vitamiini tekkimine – läheb sealt verre ja organism kasutab seda. K- vitamiin on rasvlahustuv vitamiin
Millised protsessid toimuvad jämesooles? Rooja formeerumine ehk moodustumine vee tagasiimendumine jämesoolest, peensoolest jõuab jämesoolde küllaltki palju vett, aga lõplikult viiakse roojaga välja 100-150 ml vett. Toidu kiudainete seedimine kiudained keemiliselt süsivesikud, mida eriti rohkesti taimede kestades (ka viljade kestedes) hernestes, ubades, kaalikas, peedis, kõrvitsas, õunte koores, leivas (eriti teraleivas), apelsinikoores, sidrunis (koores jällegi rohkem). Toidu kiduaineid seedenõrede ensüümid ei lõhusta. Jõuavad muutumatul kujul jämesoolde ja lõhustatakse seal jämesoole bakterite ensüümide poolt. Lõhustamise tulemusena tekib gliihapet (?), mida jämesool kasutab ise energiaallikana -> tekib rohkesti gaase nagu CO2, H2S ja metaan etaan põleb. K-vitamiini tekkimine läheb sealt verre ja organism kasutab seda. K-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin.
Mitteküpsetatav lõuna Alustage ,,võileiva-lõunaga". Sel puhul ei ole mingit küpsetamist, ainult planeerimine ja pakkimine. Võileibadele võib juurde pakkuda veel salatit ja magustoitu. Pajas/potis küpsetamine Alustage supi või kakao valmistamisega, see sobib hästi ,,võileiva-lõunaga". Pulga otsas küpsetamine Igaüks saab endale ise küpsetada. Alustada võib leiva või vorstikeste küpsetamisega. Fooliumis küpsetamine Foolium on populaarne abimaterjal, kuid küpsetada saab ka apelsinikoores või paberkotis. Karbis küpsetamine Karbis on hea küpsetada biskviitkooke ja väikesi pitsasid. SALATID JA PÕHITOIDUD Alustage tavalise salatiga: lehtsalat (kapsas) ja majonees (hapukoor). Roheline salat: lisa tavalisele salatile rediseid, porgandeid, kurki ja tomateid. Magus salat: sega kodujuust, rosinad ja pähklid ning rulli salatilehe sisse. Täidetud puuviljad Eemalda õunalt/pirnilt südamik ja täida õun/pirn mõne järgmise seguga:
annaabi.ee 
