See pakkus Bovale lõbu. Ta kukkus vankrist välja, ka see oli tema jaoks naljakas. Ta jõudis majani, kus ees seisid kuldtressides mehed, majal oli postide otsas roosad valguspallid. -ta istus toolile. Seina kaunistasid kunstpuud. Mängis muusika. Üle põranda jooskid roosad olendid. See tundus Bovale naljakas. Nähtavale tulid noormees ja tütarlaps lauldes. Noormees haaras mõõga ja torkas selle neiu südamesse. Kuid laul mängis edasi.(näidend) Bova hakkas nutma. Üks naine viskas teda apelsinikoorega, hiljem tõmbas ta enesega treppidest alla . naine istus tõlda ja võttis Bova kaasa. Ta toetas naise rinnale. Naine hakkas Bova juukseid silitama. Nad jõudsid suvila ette, kus nad tõllast välja tulid. Nad astusid sisse, langesid sohvapatajdele. Bova ei mõistnud seda, mida naine rääkis ja see tegi naisele nalja. Bova tundis end uimastuvat. Nad hakaksid jooksma ja naise rõivad hakkasid langema. Ka Bova heitis oma seljast riided. Nad jõudsid ruumi, mida täitis suur voodi.
heterootilise stringi puhul peaksid need välja taanduma. Miks ei pane me neid lisamõõtmeid tähele, kui nad tõesti olemas on? Miks me märkame ainult kolme ruumi- ja ühte ajamõõdet? Arvatavasti on need lisamõõtmed kokku kõverdunud üliväikesesse ruumi mõõtmetega umbes cm. See on nii väike, et me lihtsalt ei märka neid ja tunnetame ainult üht aja- ja kolme ruumimõõdet. Võiks paralleeli tuua näiteks apelsinikoorega - kui seda lähedalt uurida, siis on ta kortsus ja kipras, kui aga kaugelt vaadata, paistab mõnusalt ümmargune. Nii on arvatavasti ka aegruumiga - väikestel mastaapidel on 10- mõõtmeline ja väga kõverdunud, suurtel mastaapidel aga ei märka me lisamõõtmete kõverust. Kui selline pilt on õige, siis oleks see kosmoseränduritele õige kurb uudis - lisamõõtmed oleksid liiga väikesed, et kosmoselaeva läbi lasta.
annaabi.ee 
