otsusega. 37. Kassatsioonimenetlus Riigikohtus Kassatsioonimenetlus on riigi kõrgeima kohtu Riigikohtu põhimenetlus. Koos kassatsioonkaebusega on võimalik vaidlustada ka neid kohtumäärusi, mis eraldi võetult määruskaebe korras vaidlustatavad ei ole. Kassatsioon on apellatsiooniga sarnane selles osas, et tegemist on kaebusega jõustumata kohtulahendi peale, mis takistab kohtuotsuse jõustumist. Erinevalt apellatsioonist aga on kassatsiooni puhul tegemist osalise kohtukaebusega selles mõttes, et kassatsiooni korras on võimalik kaevata juhul, kui ringkonnakohus on materiaalõigust ebaõigest kohaldanud või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest
nõustades ja teda abistades esitatakse tõenäoliselt niikuinii taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. 58. KrMS § 254 lõike 6 alusel on süüdistataval õigus taotlus esitada kümne päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates. Samas apellatsiooni esitamise tähtaeg on 15 päeva. Lühem tähtaeg taotluse esitamiseks näib esmapilgul olevat õigustatud, kuna taotlus asja arutamiseks üldkorras ei pea olema erinevalt apellatsioonist motiveeritud. Samas apellatsiooni saab esitada ka kaitsja, käskmenetluses taotlust mitte. 59. Käskmenetlus on loodud seesugune, et isik saab oma kaitseõigust kohtumenetluses teostada, esitades pärast kohtuotsuse saamist taotluse asja üldkorras arutamiseks. Kuigi taotluse esitamine asja üldkorras arutamiseks on iseenesest lihtne ega nõua eriteadmisi, siis ei ole lihtne hinnata taotluse esitamise vajadust ning esitamise või esitamata
annaabi.ee 
