kohtumenetlusest ja/või võimaluse esitada oma seisukohti ja tõendeid ja/või hakkab dokumendi kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2
halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid.
viibis kohtunik kahel korral seminaridel. Seetõttu lükati kohtuistungeid edasi 13 korral ja menetlus kestis kokku neli aastat ja kaheksa kuud. Apellandi väitel ei lahendanud kohus vaidlust mõistliku aja jooksul. Kas taotlus on põhjendatud? pole alust, et haiguse pärast peaks kohtuniku taandama isegi kui oleks alus (631 lg 2 õigusnormi ebaõige kohaldamine), siis TsMS § 333 kui kohe ei esitanud avaldust, siis apellatsiooniastmes enam ei saa st taotlus ei ole põhjendatud isegi kui oleks esitatud õigeaegselt, siis ei ole see aluseks, et vähendataks saamata jäänud töötasu hulka apellatsioonimenetluses sama asja raames seda kahju tagasi nõuda ei saa Võib tugineda sellele, et kohtu tegevuse tõttu on töötajale makstava hüvitise suurus oluliselt suurenenud. Tuleks minna riigivastutuse nõudega halduskohtusse Eesti riigi vastu 9. A esitas B vastu hagi lepingu täitmise nõudes
linnakohtud, haldusasju halduskohtud. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi. Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid.
ebamõistlikult kahjustav. Tõendite kuuluvus Tõend peab olema asjakohane. Kohtu otsustada on, kas poole esitatud tõend on vaidlusesse puutuv või mitte, see eeldab kohtu poolset eelotsustust õigussuhte kvalifikatsiooni kohta. Õigussuhe on vajalik kvalifitseerida selleks, et menetlust ei koormataks üle ebavajalike tõenditega asjaolude kohta, mille üle pooled ei vaidle või ajaolude kohta, mis ei ole vaidluse lahendamisel olulised. Uute tõendite esitamine apellatsiooniastmes on võimalik piiratud ulatuses, seetõttu peab esimese astme kohus tõendi vastuvõtmisest keeldumist põhjendama. Näiteks on riigikohtu halduskolleegium leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurde pääseda üksnes nende endiga seotud
maakohtus ei uuritud, kuid uuriti ringkonnakohtus, ning neile tõenditele, mida maakohus uuris, kuid ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti lubamatuks tunnistas ja otsuses tähelepanuta jättis. 17. Kriminaalmenetlusõigust ei rikuta, kui ringkonnakohus tunnistab süüdistatavat õigustavad ütlused ebausaldusväärseks, vaatamata sellele, et ringkonnakohus uurib neid tõendeid üksnes maakohtu istungi protokollidele tuginedes. 18. Apellatsiooniastmes esmakordselt süüdi tunnistatud isiku kaebeõigust ei piirata põhiseadusevastaselt - kassatsioonikohus ei saa küll faktilisi asjaolusid tuvastada, kuid saab kontrollida, et alamastme kohtud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. 19. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui avaldas üksnes maakohtu istungiprotokollid, üksikuid dokumentaalseid tõendeid eraldi avaldamata, ja pooled istungil sellisele avaldamisele vastu ei vaielnud. 20
annaabi.ee 
