Väga kõrgel rõhul läheb punane fosfor üle uueks modifikatsiooniks-mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69Mg/m3 , hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Ühendeis on fosfori oksüdatsiooniaste 3,3 ja V. looduses leidub teda ainult ühendeina. Kuuludes laialtlevinud elementide hulka( fosfor on 0,04% maakoore aatomite üldarvust) , moodustab ta aga mineraalide fosforiidi- ja apatiidilademeid. 1926.a. avastasid akadeemik A. J. Fersman ja L. N. Labuntsov Koola ps. Kõige rikkamad apatiidi leiukohad, ekspluateerimine algas S. M. Kirovi initsiatiivil. Fosfor on vajalik taimede eluks. Koola poolsaarelt leitud apatiidid on fosforväetiste tootmisel ammendamatuteks tooraine tagavaradeks. Mõningaid fosfori ühendeid- fütiini, glütseriinfosfaati jt. kasutatakse meditsiinis ravimitena, mis tugevdavad närvi; lihaste- ja luusüsteemi.
seotud litosfääri mineraalse soaga. Fosforiringe on põhiliselt seotud vahetusprotsessidega taime- ja loomariigis. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad, moodustuvad fosfaadid, mis kanduvad ookeanidesse või jäävad pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni tulemusena või väetisena taas ringesse. 13. Aineringed biosfääris biogeokeemilised tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud. Tänu sellele säilib koostise püsivus ja dünaamiline tasakaal., on tasakaalulise protsessid, mille tasakall võib saada rikutud: a. keskkonnatingimuste muutudes (geoloogilised, klimaatilisedjt protsessid n. jääaeg); b. inimmõju tagajärjel. 14. Atmosfääri koostis ÕP lk 82.NB