igapäevaelu tarbeesemete jaoks toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused. Enamusi neist kasutatakse ehituses lennuki -ja laevaehituses, torudena, radioaatoritena jm. Üks vanimaid värvilisi metalle, vask, on olnud kasutuses juba Eesti mõistes enne muinasaega. Vask on väga hea elektri-ja soojusjuht, mistõttu on ta laialt kasutatud elektrotehnikas, küttetorudena ja aparaadiehituses. Üks tulusaim värvilisi metalle on alumiinium kerge metall, hästi sepistatav ja töödeldav ning seda kasutatakse igapäevaselt väga palju. Alumiinium on odav ning toodangu mahult metallurgias teisel kohal. Metallurgiaga tegelevad riigid on Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Eestis sellega ei tegeleta, kuigi NRG on arutlenud, et Eestil on kõik eeldused energiamahuka alumiiniumi või magneesiumitööstuse tekkeks olemas ning siia võidakse luua uus alumiiniumitehas.
Ta kriimustab isegi klaasi. Toodang ja kasutamine Kroomi peamiseks tarbijaks on metallurgiatööstus. Kroomi sisaldav teras on püsiv kemikaalide toimele ja korrosioonile. Kroomi lisand suurendab terase tugevust, kõvadust ja kulumiskindlust. Kroomteras, mis sisaldab üle 12% Cr, on korrosioonikindel. Roostevabas terases on tavaliselt 18% Cr. Kroomitud pind on dekoratiivne ja vastupidav kulumisele, siis rakendatakse elektrolüütilist kroomimist auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomi ja nikli sulamitest on tähtsamad kroomnikkel (kirurgilised instrumendid) ja nikroom (elektripliitide, triikraudade jt küttekehade küttespiraalid). Biotoime Kroom kuulub biometallide hulka. Ta on ultramikroelement ja paljude bioprotsesside stimulaator. Inimorganismis on umbes 6 mg Cr. Päevas saame toiduga 0,01-1,2 mg, kuid mürgistust põhjustav kogus on 0,2 g. Kroom stimuleerib insuliini toimet ning reguleerib vere suhkrutaset. Kroom esineb
lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval Berüllium: Looduses leidub berülliumit ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe Berülliumit kasutatakse legeeriva elemendina, neutronite aeglustina ning peegeldina jm. otstarbeks, koos aktiiniumi, polooniumi, raadiumi jt. elementidega neutronite allikana. Berülliumi sulameid kasutatakse lennunduses, raketitehnikas ja aparaadiehituses. Keemiliselt on berüllium aktiivne ja kattub õhus oksiidikihiga. Reageerib leelistega, vesinikkloriid- ja väävelhppega, soojendamisel ka lämmastikhappega. Kõigis püsivais ühendeis on tema oksüdatsiooniaste II. Loodusliku berülliumi moodustab stabiilne isotoop. Plaatina: Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi
kaltsium põleb punakasoranzi leegiga ü strontsium põleb karmiinpunase leegiga ü baarium põleb kollakasrohelise leegiga q Sageli kasutatakse neid pürotehnikas (nitraatide või kloraatidena) Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi) saadakse CaCO3 kuumutamisel: CaC03 => CaO + CO2 (lubja põletamine). Valge tahke aine, esineb tükkidena,
Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid. Kroomvärvained annavad püsiva ja ereda värvuse, nendega värvitakse peamiselt villa ja kapronit. Kroomimine on metallesemete galvaaniline katmine kroomikihiga, mille paksus on umbes 0,5-100 µm. Seda tehakse, et kaitsta metalle korrosiooni ja kulumise eest ning suurendada kuumuspüsivust ja ka dekoratiivsel eesmärgil. Elektrolüütilist kroomimist rakendatakse auto-, lennuki- ja aparaadiehituses. Kroomitakse ka autoiluliiste, käekellakorpusi ja olemeesemeid. Kroomkate suurendab pinnakõvadust ja kulumiskindlust, on ju kroom kõige suurema kõvadusega metall. Kuullaagrite kroomimine pikendab tunduvalt nende tööiga Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga
luuvähki, alandavad vererõhku ja kehatemperatuuri. Nad mõjuvad nahale ja limasnahkadele ärritavalt ja avaldavad sööbivat mõju. MAGNEESIUM: kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ning süütepommides. Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged ja heade mehhaaniliste ning tehnoloogiliste omadustega, siis kasutatakse neid väga palju lennunduses, aga ka transpordivahendite, tehiskaaslaste ja rakettide konstruktsioonis, aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel. Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse
Seega alumiiniumi aatomi tuumas on 14 neutronit. Alumiinium on kõige levinum metalliline element. Kõikidest elementidest kokku kolmandal kohal. Alumiinium on hõbevalge ja läikiv, plastiline ja pehme. See metall ei ole magnetiline, kuid hea soojus- ja elektrijuht. Sulamistemperatuur on suhteliselt madal. Alumiiniumil on hea peegeldusvõime, seetõttu kasutatakse seda peeglite valmistamisel. Kuna alumiinium on kerge ja tugev, kasutatakse seda ka lennuki-, raketi-, auto-, laeva- ja ka aparaadiehituses. Alumiiniumi saab valtsida õhukesteks lehtedeks. Kuna alumiinium asub keemiliste elementide pingerea algul on ta suhteliselt aktiivne. Toatemperatuuril püsib õhu käes muutumatuna, sest teda katab ja kaitseb oksiidikiht. Kõrgemal temperatuuril reageerib hapnikuga. Alumiiniumhüdroksiid tekib alumiiniumsoolade reageerimisel leelistega ja on rasklahustuv. Alumiiniumoksiid saadakse hüdroksiidi kuumutamisel. Tähtsaim alumiiniumisulam on duralumiinium, mis sisaldab
gruppi: a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid. Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on vanandatavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Deformeeritavatel vanandamise teel tugevdatud alumiiniumisulamitel on väikese tiheduse juures küllaltki suur tugevus, mistõttu sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimaterjale. Tugevuse tõstmise eesmärgil sulameid karastatakse ja seejärel vanandatakse kas loomulikult (s.o. toatemperatuuril) või kunstlikult (s.o. kõrgendatud temperatuuril). Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega nagu terastel, vaid vanandamisega. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt:
kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nim tappideks. Laagerdused Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nim laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Masinais leiavad kasutamist veere- ja liugelaagrid, aparaadiehituses veel magnet- ja elastsed laagrid.
Jootliide: Jootmisel elemendid liituvad joodise tardudes, mis on eelnevalt sulasse olekusse viidud. Joodise sulamistäpp on liiteelementide omast madalam, seega on keevitamisega võrreldes tegemist märksa madalamate temperatuuridega. Tänu sellele on võimalik säilitada materjali esialgset struktuuri ja vältida keevitamisega kaasnevaid deformatsioone (kõmmeldumisi). Seejuures tugevusomadustelt jäävad jooteliited keevisliiteile alla. On eriti levinud aparaadiehituses ja remonttöödel. Jootmismeetodid: · jootekolvi e. tõlvikuga (väikesed pinnad, eriti elektrotehnikas) · põleti või leeklambiga kuumutades (tüüpiline remonttöödele) · ahjudes, võimalusega luua hapendumist vältiv gaasiline keskkond · takistus- ja induktsioonkuumutusega elektrivoolu abil · sukeldamisega sulajoodise vanni (eriti masstoodangul, näit. Jalgrattaraamide tootmisel). 7. Liist- ja kiilliide (otstarve, eskiis, kommentaarid).
muudes paikades. Kroomsulfiide on leitud meteoriitidest. Kroomi kasutusalad Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia. Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomi sisaldav teras on tugevam, kõvem, vastupidav keemiliste reaktiivide toimele ja korrosioonile. Kroomiga kaetakse tihti pindu, sest kroomitud pind on kulumisele ja korrosionile vastupidavam ning väga dekoratiivne. Kroomitud pindu kasutatakse nii auto-, lennuki- kui ka aparaadiehituses. Nüüdisajal on populaarne ka käekellakorpuste, kellarihmade, kööginõude(pilt 4) ja auto ilukilpide(pilt 2) kroomimine. Kroomi sulamitest nikroomist (nikli ja kroomi sulam) ning kromaalist (kroomi ja alumiiniumi sulam) tehakse elektriahjude ja -pliitide küttekehi.Kroomi kasutatakse ka värvainete tootmises. Varem nimetati neid värve happepeitsvärvaineiks nüüd, aga kroomvärvaineteks.. Need on peitsvärvained, mis moodustavad kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid
rihma/keti paigaldamise õigsuses. Rihm kaetakse plastik katetega ja keti korral suletakse klapikambrikaan. Mootor käivitatakse ja veendutakse tulemuse õigsuses. 3. Võllid ja teljed Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. astmeline sirge võll, paindvõll, Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagritele toetuvad, nimetatakse tappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Telgkoormust vastuvõtvad tapid on kas tasapinnalised või nn. kammtapid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt peenmehaanika-seadmeis.
· rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peamised kasutusalad Legeerivad Väärismetallide Laagrimaterjalid Kergmetallide elemendid sulamid sulamid terastes Cr Ag Ni Be
a) deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid. Enamik deformeeritavaid alumiiniumisulameid on vanandatavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Deformeeritavatel vanandamise teel tugevdatud alumiiniumisulamitel on väikese tiheduse juures küllaltki suur tugevus, mistõttu sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimaterjale. Tugevuse tõstmise eesmärgil sulameid karastatakse ja seejärel vanandatakse kas loomulikult (s.o. toatemperatuuril) või kunstlikult (s.o. kõrgendatud temperatuuril). Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega nagu terastel, vaid vanandamisega. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata
Nt. suuremõõtmelised tooted. · Tempermalm süsinik on peaslise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused). · Valgemalm kogu süsinik on rauaga seotud tsementiinina (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav). Kasutatakse toormalmina. · Kõrgtugev malm süsinik on keraja grafiidina, saadakse hallmalmist (suur tugevus ja plastsus). Teras (Fe ja C sulam, kus C <2%) kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas, tööriistade valmistamisel. 1. Tootmisviisi järgi: · Martäänteras, · Toomasteras e bessemer, · Elektriteras, 2. Kasutusala järgi: · Konstruktsiooniterased (tava-, kvaliteet-, kõrgekvaliteetterased) suurendatud P ja S sisaldus, mis võimaldab töötlemisel saada murdelaaste. Se ja P parandavad pinnakvaliteeti.
sädemeid, mistõttu saab neid rakendada lõhkeainetööstuses. Pulbrilist metallilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ning süütepommides. Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged ja heade mehhaaniliste ning tehnoloogiliste omadustega, siis kasutatakse neid väga palju lennunduses, aga ka transpordivahendite, tehiskaaslaste ja rakettide konstruktsioonis, aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel. 2 Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on oluline mitmete pürotehniliste segude komponent. Magneesiumit ja kaltsiumit kasutatakse tööstuslikult redutseerijana tööstuslikult mitmete metallide tootmiseks.
4. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%), mangaani (Mn) 1%, räni (Si) 0,4%. Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras: tavaterased, kvaliteetterased ja
Sellist Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metall- nähtust tuntakse vesinikhaprusena. konstruktsioonide korral, millelt ei nõuta suurt tugevust (tõmbetugevus kuni 600 N/mm2) ega Legeerivad elemendid eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste kasutatakse peamiselt masina- ja aparaadiehituses, saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid – kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koos- legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., tise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral Legeerkonstruktsiooniteraseid kasutatakse vastu- 1,65% ja Si korral üle 0,5%)
kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina “pesadena”, saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit –tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. Raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%) Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1. Tootmisviisi järgi: - martäänteras - bessemer ehk toomasteras - elektriteras. 2.Kasutusala järgi - konstruktsiooniteras - tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); - eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi:
üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metallkonstruktsioonide korral, millelt ei nõuta suurt tugevust (tõmbetugevus kuni 600 N/mm2) ega eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid kasutatakse peamiselt masina- ja aparaadiehituses, kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koostise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. Legeer- konstruktsiooniteraseid kasutatakse vastutusrikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni 2000 N/mm2. 4) Ehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisal-
19 *rasksulavad St>Fe(1539*C) c) vääringu järgi • väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn -mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) 93. Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv.
b) sulamistemperatuuri järgi
*kergsulavad
leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. Põlevat magneesiumi ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. Kuna Mg sulamid on kerged ja heade mehaanilis-tehnoloogiliste omadustega, siis rakendatakse neid eriti lennunduses, transpordivahendite ja tehiskaaslaste ning rakettide konstruktsioonis. Sulameid kasut aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, karkassmööbli, olmeseadmete valmistamisel. Redutseerijana metallide tootmiseks. Kaltsium (Ca)- maakoores v levinud (5.kohal), kui aktiivne leelismuldmetall esineb see looduses ainult ühenditena, peamiselt esineb karbonaatide, sulfaatide, fosfaatide koostises või fluoriidina. Toodetakse CaCl2 ja KCl sulandi elektrolüüsil kõrgel temperatuuril: CaCl2Ca+Cl2. Hõbevalge värvusega keskmise kõvadusega
pöörlemisel ümber teo telje x-x. Teo jaotuspind on globoid, ratta jaotuspind - silinder. Globoidülekanded kannavad üle suuremat võimsust, hõõrdekaod väiksemad, valmistamine keerukam, valmistus- ning koostetäpsuse suhtes väga tundlikud. Tigu on ühe või mitme kõrvuti kulgeva keermega varustatud masinaelement. Sõltuvalt keermete arvust z1 nim. tigu kas ühe-, kahe- või enamkeermeliseks. (Ülekannet käiguliseks). Üldmasinaehituses z1 = 1...4 aparaadiehituses z1 9. Keermete arvu kindlakstegemiseks vaadatakse tigu otsast. Keermeid piiravad koaksiaalsed peadesilinder da1 ja jalgadesilinder df1 ning keerme parem ja vasak pind. Teo mõõtmete baas - jaotussilinder d1. Teo jaotussamm p. p Moodul m= . Jaotussilindri läbimõõt d1 = q m , ...4.20 kus q - läbimõõdutegur.
konstruktsioonide korral, millelt ei nõuta suurt 2 tugevust (tõmbetugevus kuni 600 N/mm ) ega Legeerivad elemendid eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste kasutatakse peamiselt masina- ja aparaadiehituses, saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koos- legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., tise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. - 15 - Legeerkonstruktsiooniteraseid kasutatakse vastu- Ehitusterastena kasutatakse:
metallide vahel. 9.Al-sulamid: liigitus töödeldavuse ja TT järgi, põhilised esindajad (dural, silumiin) 1)Liigitus töödeldavuse järgi a) Deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid b) Valusulamid Enamik defromeeritavaid alumiiniumsulameid on termotöödeldavad, misläbi saab suurendada nende tugevust ja kõvadust. Deformeeritavatel termotöötlusega tugevdatud alumiiniumsulamitel on väikese tiheduse juures küllaltki suur tugevus, mistõttu sellised sulamid on masina- ja aparaadiehituses teraste järel üks põhilisemaid konstruktsioonimaterjale. Tugevuse tõstmise eesmärgil peale karastamist vanandatakse sulameid kas loomulikult (toatemperatuuril) või kunstlikult (kõrgendatud temperatuuril). Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega nagu terastel, vaid vanandamisega. 2)Liigitus TT (termotöödeldavuse) järgi a) Termotöödeldavad (vanandatavad) sulamid b) Mittetermotöödeldavad (mittevanandatavad) sulamid 3)Põhilised esindajad (duralumiinium, silumiin)
Kasutatakse enamasti masstootmisel ja stantsitud elementide korral. Hõõrdkeevitus – kasutatakse detailide suhtelisel liikumisel tekkivat soojust. Enamasti pöörlemisdetailide keevitamisel. Eritüübid: - Difusioonkeevitus – heterogeensete materjalide keevitamiseks. - Laser- ja elektronkiir-keevitus – lubab saavutada õhukesi läbisulamistsoone ja väikseid deformatsioone. On võimalik keevitada termotöödeldud detaile. - Ultrahelikeevitus – aparaadiehituses õhukeste detailide keevitamiseks. - Pealesulatamine. Keevisliidete eelised: - neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikusega; - sulatuskeevitusega saadud liited on hea tihedusega. Puuduseks: - kvaliteedi ebastabiilsus käsikeevitamisel; - metalli kohaliku ülessulamise ja jahtumise tulemusena võib muutuda metalli struktuur halvemaks;
annaabi.ee 
