Porfiri Petrovitsile palju selgemaks saama ning ta teadis, et Raskolnikov on mõrvar. Lisaks sellele, hakkas viimane rääkima ise mõrvast algul tõde, pärast lükkas kõik väited ümber. Inimesed vaatasid tema peale viltu, kuid keegi ei uskunud, et tema oli veretöö toimepanija, välja arvatud Porfiri. Kogu romaani vältel on Roskolnikovi hinges konflikt. Ta ei suuda enam eristada, kus on unenägu, kus reaalsus. Ta aju hakkab sonima ja ta langeb apaatiasse, selle pärast on mõnikord raske aru saada, kas tegu on unenäoga, või reaalsusega. Kuid romaanis on ka väga selgeid unenägusid. Oma esimest unenägu näeb Raskolnikov pargi pingil, natuke enne mõrva. Uni on väga sümboolne, keeruline ja raske. Ta näeb, kuidas ta väikse poisina on oma teel kirikusse,mis on tema jaoks püha koht maal. Kuid tee viib teda mööda kõrtsi, mison tema jaoks kõik negativne maailmas. Kõrtsi näeb ta, kuidas purjus huligaanid tapavad hobuse.
Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi.
Autojuhtide kassinäitus. Jalutades teisipäeva õhtuti oma kodunt raadiomaja poole, "Rahva oma kaitse" saadet tegema, liigun ma mõnda aega mööda Gonsiori tänavat. Küll see on umbes! Autod seisavad, nina üksteise tagumikus kinni nagu kiimalistel koertel. Vahel liiguvad meetrikese, siis jäävad jälle törtsti seisma. Huvitav on läbi autoakende silmitseda rooli taga kössitavaid juhte. Mõni mudib närviliselt käigukangi, mõni on juba apaatiasse langenud ja põrnitseb enda ette nagu surnud kala, mõni räägib erutunult mobiiltelefoniga, seletades tõenäoliselt kellelegi, et ta kokkulepitud ajaks mitte mingil juhul kohale ei jõua, kuna istub ummikus. See on justkui kassinäitus, kõik elukad kenasti omaette klaasist puurides. Ja kõik need "kassid" jõllitavad kadedalt mind, kes ma võtan uulitsal pikki samme nagu vaba mees kunagi ning lasen
Samas võib pidev stress kurnata organismi ja viia mitmete haiguste ning probleemideni (südame rütmihäired, kõrgenenud vererõhk, depressioon, immuunsüsteemi häired). Selleks, et üleliigset stressi oma elus vältida ja võimalikke terviseprobleeme ennetada võiks teadlikult tähelepanu pöörata stressiga toimetulemise võimalustele. 5.5 Isiksus ja stress Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressiooni. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ka säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Stressiga seoses kirjeldatakse A- ja B- tüüpi isikuid: A-tüüpi isikud
ette Cinta-Larga indiaanigrupp, mis hävitati. 52 Tasmaanlased hävitati Austraalia vägede-misjonäride poolt. Genotsiidile viivad tavaliselt mitmete erinevate asjaolude koosmõju — vastuolulised huvid, rumalus, etc. Üks genotsiidi viise on ka see, kui rändrahvad pannakse elama reservuaari- desse. 12.4 Reaktsioon vägivaldsele kultuurimuutusele Põgenemine kontakti aladelt, Apaatiasse langemine , moraalne ja füüsiline allakäik (näit endise NL põhjarahvad, keda sunniti kolhoosidesse), Sünkretism — traditsioonilise ja uue ühendamine oma süsteemi Usulised äärmusliikumised — rahuldav alternatiiv reaalsusele, tavaliselt väga kauge maisest. Näit indiaanlaste usk, et on võimalik muutuda kuulide suhtes immuun- seks. Äratusliikumised — uus reaalsus näitab domineeriva kultuuri ihalust uue järele. Näi-
annaabi.ee 
