ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi. Lihaskiud on lühemad kui
Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Süda ja liikumine. Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja
ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi
parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii silelihase kui vöötlihase omadusi
KOPSUD→KAPILLAARID→4KOPSUVEENI KAUDU→SÜDAME VASAKUSSE VVR → PV → VK kopsutüvi 4 kopsuveeni SÜDAME KESTAD- SISEKEST ehk ENDOKARD; LIHASKEST ehk MÜOKARD; VÄLISKEST ehk EPIKARD. VAJA KIRJUTADA TEISELE POOLE, MIDA KUS ASUB: TRIKUSPIDAALKLAPP- PAREMA KOJA JA VATSAKESE VAHEL BIKUSPIDAALKLAPP ehk MITRAALKLAPP- VASAKU KOJA JA VATSAKESE VAHEL POOLKUUKLAPP- (3 KLAPPI) AORDISUUDME SERVADEL. SÜDAME VASAKUL POOL ON – ARTERIAALNE VERI PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM) 4 BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR) KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID) 1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE
annaabi.ee 
