Mis seda mõjutas? Milline oli egiptuse usk (polüteistlik või monoteistlik), millised olid egiptuse jumalad? 1) Kui kaua? Vanade egiptlaste loodud kultuur oli väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. 2) Milline oli usk? Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, austati ja kummardati paljusid jumalaid 3) millised olid egiptuse jumalad? Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas: - antropomorfsetena ehk inimesekujulistena. - zoomorfsetena ehk loomakujulistena. - pool-inimeste ja pool-loomadena. 3. Millisest põhimõttest lähtusid egiptuse kunstnikud (nn"egituse poos"). Too näiteid. Maalingud olid tehtud lähtudes kindlast traditsioonist, kus kõike kujutati esemele või elusolendile kõige sobilikuma nurga alt. Näiteks: jalad, pea,alakeha ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha,õlad ja silm otsevaates. 4
riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult, valitsesid loodusjõude või kandsid hoolt mõne konkreetse tegevusvaldkonna , näiteks põlluharimise, käsitöö või sõjapidamise eest. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. Nende elupaigaks oli Olümpose mägi Põhja-Kreekas, kuid kreeklaste arvates võisid nad vabalt liikuda igal pool. 3.2
riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad: Vana-Kreeka religiooni iseloomustab jumalate paljusus- polüteism. Jumalad, keda kujutati antropomorfsetena (inimesesarnastena) nii välimuselt kui ka iseloomult, valitsesid loodusjõude või kandsid hoolt mõne konkreetse tegevusvaldkonna , näiteks põlluharimise, käsitöö või sõjapidamise eest. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. Nende elupaigaks oli Olümpose mägi Põhja-Kreekas, kuid kreeklaste arvates võisid nad vabalt liikuda igal pool. 3.2
Egiptuse perekond olid patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega. 4. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli polüteistlik – igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid oma Jumalad. Egiptusest on teada üle 740 jumala. Egiptlased kujutasid oma jumalaid: • antropomorfsetena – inimesekujulistena (nt Osiris – viljakuse jumal ja surnuteriigi valitseja) • zoomorfsetena – loomakujulistena (nt Apis) • pool-inimeste ja pool-loomadena (nt Ra – päikese jumal; Horos - taevajumal) Religiooni iselooustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu. Maine elu oli ettevalmistuseks surmajärgseks eluks. Laip palsameeriti, valmis muumia
annaabi.ee 
