Kaasaegse ergonoomika alused
ergonoomikaalast uurimistööd, võib neid leida sadu. Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada
konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Ta peab tundma
distsipliine, mida õpivad insenerid, seadmeid ja tehnoloogiat. Ergonomisti sobivaks
baashariduseks on seetõttu sagedamini tehnilised distsipliinid. Suurel määral kattub
ergonoomika tegevusvaldkond töökaitse, ohutushoiu, töötervise ja tööhügieeni omaga. Tihe
on side antropomeetriaga, biomehhaanikaga, arvutiteadusega, ohutus- ja terviseriski
probleemidega. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud
kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Kuna ergonoomika uurib
töösüsteeme, on tihe side süsteemianalüüsiga. Lähedane ala on ka tööstus- ja toot-
missüsteemide tehnika (industrial and manufacturing systems engineering).
Tihe seos on psühholoogiaga, selle niisuguste harudega nagu tööpsühholoogia, eksperi-