MODERNSED RITUAALID : SPORT Ühiskondades leidub mitmeid mittereligioosseid rituaale. Kõige enam leidub neid spordivaltkonnas, eriti jalgpallis. Samuti võib jalgpall ollaga ka masinaks poliitilise vaate väljendamisel. 15 MODES OF THOUGHT/ MÕTLEMISVIISID Antropoloogid ei uuri ainult metotoloogikat vaid tegelevad ka küsimusega, kas inimesed erinevatest ühiskondadest mõtlevad sarnaselt. Ühiskondade vaheline tõlgendus on keerukas. Mitmeid ühiskondi on raske tõlkida antropoloogilisse terminoloogiasse. Inimlikud karakterid on erinevates ühiskondades peaaegu samad. NÕIAKUNST Mõnes ühiskonnas süüdistatakse surmas ja teistes negatiivsetes olukodades nõiakunsti. Oraaklit ei peeta tavaliselt nõiaks, temaga peetakse nõu nõidade suhtes. Antropoloogid kirjeldavad üldiselt erinevusi nõiakunsti ja teadasliku loogika vahel. Mõned antropoloogid võrdlevad nõiakunsti teadusega, näiteks teooriad ja eksperimendid. MÕTLEMISVIISID
3. Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks. Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5 Lewis Henry Morgan (1818 1881). Idee sisuks on, et kõik kultuurid arenevad läbi teatud arenguetappide. Need on: Metslus barbaarsus- tsivilisatsioon. Sellele vastavad teatud religiooni, poliitilise süsteemi arenguastmed jne. Põhiline on, et on teatud arengusüsteem. Oluline on et see kultuuri arengusüsteem
o. inimeste ühiseid teadmisi, suhtumisi ja uskumusi maailmast. Franz Boas (1858 1942) Father of American Anthropology oli samuti pärit Saksamaalt. Boas uuris Ameerika indiaani keeli, mis kõik erinesid indo-euroopa ja semi keeltest. Boas märkas, kui oluliselt erinesid eri paigus nii eluviisid kui grammatilised kategooriad. Selle tulemusena järeldas ta, et kultuur ja eluviis peegelusid keeles, mida vastav etnos kasutas ( Rannut 2007). Boas lisas antropoloogilisse teooriasse kultuurilise relativismi, mis rõhutab, et rahvaste vahelised erinevused on tekkinud ajalooliste, sotsiaalsete ja geograafiliste tingimuste tulemusena ja kõikidel populatsioonidel on täiuslik ja võrdselt arenenud kultuur. Edward Sapir (1884-1939). Ameerika antropoloog-lingvist, Benjamin Whorfi õpetaja ja üks Sapir-Whorfi hüpoteesi autoritest. Arendas Boase väiteid edasi ning väitis, et keele sidusus ja süsteemsus suhtestub ulatuslikult mõtlemise ja käitumisega.