Läbi ajaloo on esteetika kategooriateks pakutud ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,harmooniline", ,,üliilus", ,,esteetiline ideaal", ,,kunst" jms. Euroopas algab esteetika kategooria interpreteerimine Sokratesega, kelle määratluse järgi on esteetika kategooriaks ,,kaunis". Kaunis on see inimene, kes on kaunis nii hingelt kui kehalt. Kaunis projekteeritakse kunstiteosesse, sest kunst on hingelise edasikandmine. Sokratese perioodil toimus esteetika kategooriate tõlgendamine antropoloogilisest aspektist lähtudes, mille kohaselt iga inimene on kauni kandja ning kaunis on ka tema loodu. Esteetilisust peeti võimalikuks vaid Antiik-Kreekas vastandina Roomale, kus filosoofide arvates esteetilisus ei ole võimalik, kuna ühiskonnas valitses rikutud meelelaad, liiderdamine ja hingeline vaesus. Esteetika kategooriate muutumine toimub 18. sajandi lõpul, kui tekib Kanti esteetika, kus esteetika kategooriad saavutavad suurima antropoloogilise iseloomu. Kant lisab juurde aktiivsuse
avaldama teaduslikke kogumikke (esimene neist Topographische Nachrichten von Lief- und Estland, 17741782), milles leidsid käsitlemist teemad ajaloost etnograafiani. 17941798 aastast pärineb Ludwig August Mellini (1754-1735) atlas. Kõnesoleva sajandi lõpust pärinevad esimesed ülevaated taimestikust, loomastikust ja linnuriigist. 1776. aastal kirjeldati 7 esmakordselt eestlast antropoloogilisest vaatevinklist. Maarahva tervislikku seisundist püüdis ajastu vaimus 1814. aastal ülevaadet anda Karl Ernst v. Baer (17921876), (Saaremaa) rahvameditsiini kohta ilmus aastail 1823 ja 1829 ülevaade Johann Wilhelm Ludwig Luce (17561842), mitmekülgse teadusmehe ja rahvavalgustaja, kirjapanduna. Alanud oli nö eesti teaduse esimene faas, eestlastest maarahva ja tema eluviisi teaduse uurimisobjektiks olemine.
• Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. Sapir: oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja- ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar). • 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale’i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939.
2nd ed. Oxford: Blackwell Zi f f, Paul 1953. The Task of Defining a Work of Art. -- The Philosophical Review. Vol. 63, pp. 68-78 1670 Margit Sutrop MARGIT SUTROP (sünd. 1963) lõpetas TRÜ ajakirjandusosakonna 1986. aastal. Kaitses magistritöö filosoofias Tartu ülikoolis 1991. aastal. Aastatel 1992-1997 täiendas end Oxfordi, Osloja Konstanzi ülikoolis. 1997 kaitses Konstanzi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi filosoofia erialal. Töö teemaks oli "Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogilisest funktsioonist". Praegu töötab Konstanzi ülikoolis praktilise filosoofia õppetooli juures. Käsil on monograafia Adam Smithi moraalsete tunnete teooriast. Margit Sutropilt on Akadeemias varem ilmunud artikkel "Mis on fiktsioon?" (nr 2, 1996, lk 292-305).
Thalese tüüpi filosoofiast eristas teda käsitlusvaldkond – erinevalt sedalaadi filosoofide poolt valdavalt käsitletud ontoloogilisest problemaatikast, ütleb Sokrates end olevat kogu elu tegelenud eetiliste küsimustega. See lähendas teda sofistidele, kuid viimastest eristas teda käsituslaad ja ka tulemused, millele ta nende küsimuste üle arutlemisel jõudis. Filosoofia ajaloos on traditsiooniks kõnelda just Sokratesega seoses “antropoloogilisest pöördest” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Too pööre seisnes selles, et kui varasema teoreetilise mõtlemise teemaks oli eelkõige physis selle sõna algses laias tähenduses, siis nüüdsest nihkuvad esiplaanile inimese ja inimühiskonnaga seotud probleemid. Seda väidet ei tuleks aga mõista mitte nii, nagu oleks varasem mõtlemine inimest ja ühiskonda kõrvale jättes tegelenud üksnes loodusnähtustega.
· Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine. Sapir: oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. · Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja- ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski Nootkasid uurimas (Vancouveri saar). · 1925 Chicago ülikooli, hiljem Yale'i ülikooli. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid rasked ja ka antisemitism andis tunda. Suri 1939.
seda. Oluline aspekt on ka valetamise küsimusel meid huvitab eelkõige inimeste tõlgendus, mitte faktide ümberjutustamine. Kõik muudavad oma arvamusi sotsiaalselt aktsepteeritavamaks, seetõttu tegelemegi eelkõige tõlgendustega, mitte suure ja ühese Tõega. Et aga üldiselt saada tõelisemaid arvamusi mingil (delikaatsemal) teemal, tasub valida individuaalintervjuu. Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus. Tuleneb otseselt antropoloogilisest, etnograafilisest uurimusest see on oluline suund. Üks olulisemaid andmekogumismeetodeid. Eesmärk: · Meid huvitab inimeste tegevus, meie eesmärk on inimeste tegevuse tundmaõppimine otseselt, mitte mingite vahendajate kaudu, vaid loomulikus elu- või töökeskkonnas. Nende jaoks loomulik keskkond, keda uurime nad viibivad seal argipäevaselt. · Inimestevaheliste interaktsioonide tundmaõppimine kuidas inimesed selles loomulikus keskkonnas omavahel suhtlevad
sellest maailmast aru saavad. Esimene etnofiktsiooni teos on „Jaguar“ 1957-1967. Räägib siis noortest meestest, kes rändavad sinna Ghanasse linnadesse, sh Akrasse. Kirjutas veel monograafia, kus kasutas statilist meetodi, aga otsustas, et teeb filmi, sest see annab nagu rännakust parema ülevaate. Toimus retk filmi jaoks, filmiti ilma helita. Improviseerivad teksti juurde, on humoorikas ja meelelahutuslik, aga samas räägib huvitavast antropoloogilisest fenomenist. Petit a petit 1968-1969, peavad poodi Nigeri pealinnas ja konkurent on lubanud ehitada kõrghoone ja siis Zika ja Dia lähevad Pariisi, et uurida pariisilasi ehk linnaelu. Kriitiline pilt lääneliku mõtteviisi suunas. Ja siis lõpuks nad otsustavad oma poest loobuda. See oli muidugi improvisatsioon, samas nad sunnivad teisi inimesi oma provokatsioonidega kaasa minema (põnev on see, kuidas inimesed reageerivad). Madame l’eu 1992 Zika ja Dia lähevad
• Rõhutas ka lingvistilise kategoriseerimise uurimise olulisust: erinevalt muudest kultuurivaldkondadest on lingvistiline kategoriseerimine teadvustamatu. • Uuris indiaani keeli Edward Sapir • Sapir (1921 Language) oli Boasi andekaim õpilane. Ka tema pooldas kõigi keelte põhimõttelist võrdsust, kuid väitis, et keeled loovad erineva reaalsuse. • Sündis 1884 Preisimaal juudi peres, kolis juba lapsena USAsse. Õppis germanistikat ja võrdlev-ajaloolist keeleteadust. Innustus Boasi antropoloogilisest projektist uurida põhja-ameerika indiaanikeeli mitte kui indoeuroopa keelte vähemarenenud eelkäijaid vaid objektiivselt. • Töötas Canadas Ottawas antropoloogiamuuseumis. Kuigi vahendeid välitöödeks oli vähe, käis siiski nootkasid uurimas (Vancouveri saar). • Töötas Chicago ja Yale’i ülikoolides. Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid majanduslikult rasked ja need jäid suures osas realiseerimata. Suri 1939.
uurimuse) kasut. palju statistilisi meetodeid. Talle see meetod ei meeldinud ja otsustas teha hoopis filmi, mis annab paremini edasi inimliku konteksti, miks selliseid rännakuid tehakse. Tegi uuesti retke, just filmi jaoks. Lavastas nagu oleks neli Nigeri meest võtnud selle tee ette, et tööd leida. Film ilma helita. Loetakse tekst improviseerivalt juurde, vastavalt pildile. Lõbus ja meelelahutuslik film, samas räägib huvitavast antropoloogilisest fenomenist, et kui tähtis on selline seiklus ühele mehele. See reis on sotsiaalne kapital, mida kogutakse. Petit a Petit (poe nimi) 1968-1969. Peavad poodi Nigeri pealinnas. Film räägib sellest, et minnakse Pariisi ja vaadatakse, kuidas seal elatakse. Rakendatakse kõiki meetodeid, mida minevikus on antropoloogid teinud paroodia omaaegse antropoloogiateaduse üle. Näitab, et need, kes tavaliselt uurivad on õigus uurida valget kultuuri. Kriitiline pilt lääne suhtumise suhtes
Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast. Sotsiaalne suund seostab kuritegevuse ühiskonnaga (kuritegevus on ühiskonna üks seisundeid, teatud juhtudel väljendab see ühiskonna patoloogiat; kriminoloogiat peetakse ka kriitiliseks ühiskonnateaduseks). Siin on mitmed suured ja enamlevinud teooriad, nagu näiteks kultuurikonflikti- (seletab kuritegevust erinevate kultuuride vastandumisega) või anoomiateooria ( tähendab normide või seaduste puudumist või puudulikkust). Antropoloogiline
muutuste teooria W. Laade teooriaga võrreldes staatilisem, vähem akulturatsiooniprotsessi lõpptulemust kui protsessi ennast kujutav. See-eest on see rohkem muusikast kui antro- poloogiast lähtuv käsitlus ja seega Pekka Jalkaneni hinnangul soome džässkultuuri arengu analüüsimiseks kohasem. Sobiva kultuurimuutuste teooria valikus oli niisiis mitu võimalust, Jalkanen ei võta neist ühtki tingimusteta aluseks, tema arvamuse kohaselt sobib kõige paremini nn kultuurileviku käsitlus. Antropoloogilisest küljest oleks see akulturatsiooni alaliik ja tähistaks “eriliselt valivat akul- turatsiooni, kus vana ja uue ainese vahel tekitatakse tasakaal, mille tulemusel sünnib uus kultuuritüüp” (Jalkanen 1989: 13). Eeltoodud analoogiatele tuginedes on ka käesoleva uuri- muse teoreetiline lähtekoht valitud samadel kaalutlustel. 2.2. MIS ON DŽÄSS? DŽÄSSI TEOREETILINE JA AJALOOLINE ASPEKT 2.2.1. Sõna “jazz” päritolu ja definitsioon
annaabi.ee 
