siis mõistan seda enam. Naised olid oma keha ohvrid ning nende peamine elu eesmärk oligi kinkida elu. Tänapäeval ma seda erinevust enam ei mõista, naiste elu on tehtud väga kergeks ning nad saavad ise valida miks, kuidas ja kas nad üldse last soovivad. Samuti on avatud nende teed ühiskonda ja neid võtakse täieväärtuslike kodanikena. Kahjuks on ikka valdkondi, kus naised tunnevad end alavääristatud. Antud artiklid panid mind mõistma miks antud vaidlus on tekkinud ning tänu antropoloogilisele lähenemisele sain aru kõige tagamaast. Üldiselt usun, et naisi ja mehi ei saa võrrelda sooliselt küll aga kultuuriliselt ja ühiskondselt ehk sellisel juhul ei tohiks nendes erinevusi tuua ning olen seda meelt, et mida aeg edasi seda väksemaks muutub naise roll lapsekasvatajana ning mehe roll ühiskonnas ja mõlemad kihid saavad mõlema osa poolega kaetud.
Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi. · Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik · Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama · Antinormannistlik: peavad eelmist legendiks. Russide nime ja päritolu seostavad nad Rossi jõe ääres elava idaslaavi hõimuga, kes olevatki nime andnud vene riigile ja rahvale.
kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele kultuurikäsitlusele tähistas kultuur ka inimvaimu kõrgemaid, täiuslikuks ja peeneks peetud saavutusi. Vastanduvad kõrgkultuur ja rahvakultuur, eliit suhtub põlglikult lihtrahvasse. Kultuur on vähemuste hoida ning tuleb ära hoida nn masside mässu, mille anarhistlik jõud häsitaks kõrgkultuuri (Matthew Arnold). Elitaarse kultuurikonseptsiooni kriitika suuna eestvedajaks sai peale II MS Birminghami koolkond, kes andis kultuurile laiema tähenduse. Koolkond seadis
- lingvistiliste ja antropoloogiliste huvide seos juba varases antropoloogias (Torrese väina ekspeditsioon) - William Jones avastas 1787 sarnasused kreeka, ladina ning sanskriti keelte vahel. - 18. saj. Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest - Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha. - endiselt kalduvus evolutsionismile - häiris viktoriaanliku evolutsionismi juures selle unilineaalne ja deterministlik olemus - difusionistide arusaam maailmast ning selle arengust oli märksa vähem korrastatud - vaatlesid kultuurijoonte geograafilist jaotust ja migratsiooni kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks
teatud lahkarvamused 1914. aastal või teatud poliitilised ,,ideaalid" Venemaal." (ibid) Kogu antud mõttekäiku on oluline jälgida mõistmaks teatud liiki ,,idealismi", millele Jungi maailmavaade tugineb. Kuivõrd põhiline osa eksistentsist toimub psüühikasiseselt, siis on psüühika paratamatult ka koht, kus sünnib, areneb ning sureb kõige olulisem osa teoloogiast. Samuti saab sel juhul rajada teoloogia ranges mõttes antropoloogilisele alusele - selle allikateks saavad inimese numinoossed kogemused, ideed, müüdid, unenäod ning praktikad. Kõik need allikad pole teoloogiale tundmatud ka varem, kuid Jung asetab vähem tähelepanu ilmutusele, selle ajaloolistele tõlgendamistraditsioonidele, arheoloogiale kui võrdlusmaterjali allikale ning ajaloole tervikuna, kuivõrd kõik mainitud asjad on ,,vahetu psüühika välised". Siiski ei saa
annaabi.ee 
