olemisele · ei saa olla mingisuguseid kindlaid fikseeritud printsiipe, kust me oma eetilise norme saaksime Uued suunad eetikas · eetika kui pidevalt edasiarenevat, teiste inimestega ühist olevat ning nendest sõltuvat protsessi, mille käigus toimub alternatiivide kaalumine, võimalike tagajärgedega arvestamine ning nende vaagimine · Eetiline tegevus on selline, mis on sellel kindlal tegijal kõige parem antud oluorras teha · Keskne küsimus: Kuidas peaks inimene Eetika antropoloogiline alus · Kehtestada eetilisi norme kultuurilises kontekstis ei ole mõistlik · Antropoloogia uurib asju, mis on ühised meil kõigil · Inimene, kui universaalne struktuur · Struktuuri "sisu" isiksuse omadused, kultuurilised omapärad, positiivsed ja negatiivsed kogemused K T e u li E ts n e u Kultuur e d u s r Teised i Ühiskon e
mitut sotsiaalset keskkonda. Kahes külas, mida nimetati programmis pilootpiirkondadeks, veedeti kokku 20 kuud. Kuigi elati enamuselt külades, siis reisiti arenguprogrammis toimunud ürituste tõttu regiooni eri piirkondadesse ja pealinna. Uurimuse struktuur koosneb kolmest teemas: Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogukonna elavdamise kaudu ning viibis asjassepuutuvatel programmi kohtumistel ja üritustel nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil
30.10.11] Lk 129; 161 4 Siinkohal tuleb ära märkida, et juba nimetatud 2005. aasta Maailmafilmi festivali tutvustavas trükises on inglisekeelne riigi nimi Niger ekslikult tõlgitud kui 'Nigeeria'. Niger oli 1960. aastani Prantsusmaa ning Nigeeria Suurbritannia koloonia. 5 Baugh, Brenda, 2005. Biography [veebis] 6 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. London, New York: Wallflower. Lk 37 7 Jørgensen, Anna Mette, 2005. Antropoloogiline filmitegemine dialoogis. Runnel, Pille (ed.) Maailmafilm: Tartu visuaalse kultuuri festival 2.-8. maini [2005]. Tartu: Eesti Rahva Muuseum. Lk 107-109 8 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 37 9 Baugh, Brenda, 2005. Biography [veebis] 10 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 4 4 Juba 1946 naasis Rouch koos sõpradega Aafrikasse, võttes enesega kaasa kasutatud
15. Positiivne arenguetapp tähistab Auguste Comte väitel sotsioloogia tekkimist iseseisva teadusena 16. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne 17. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu ..inimesed ei omista oma elule tähendust 18. Anthony Giddens´i järgi koosneb sotsioloogiline kujutlus kolmest aspektist. Need on ajalooline tundlikus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel. 19. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi põhiidee on uurimise objekt ja subjekt peavad olema teineteisest eraldatud ja sõltumatud
- Aasia väärtused Paradoksid - Egalitaarsus – inimõigused annavad kõigile võrdsed õigused (kas saab olla imperialistlik) - Ohvrite seisukohad - Relativismi universaalsus - Suveräänsus Erinevad universaalsused - Sisuline ja kontseptuaalne universaalsus - Universaalne omamine, mitte-universaalne jõustamine - RV juriidiline universaalsus - Ontoloogiline universaalsus - Kattuva konsensuse universaalsus - Ajalooline või antropoloogiline universaalsus - Funktsionaalne universaalsus Kattuva konsensuse universaalsus - Kui palju kattub RV juriidiline universaalsus moraalse ja poliitilise teooriaga? - John Rawls – moraal, religioon ja filosoofia; poliitika - India Ajalooline või antropoloogiline universaalsus kõik kultuurid on toetanud/omanud inimõigusi väärtused ja praktikad millega neid realiseeritakse: - Ühiskondadel on erinev lähenemine inimväärikusele, seega ka inimõigustele
teadlase seisukohalt, müstik müstiku seisukohalt jne. Filosoof leiab, et haridussüsteem tuleks ümber korraldada nii, et laps tutvuks erinevate mõtlemistraditsioonidega ning suudaks siis iseseisesvalt ja kompetentselt eelistusi teha. Feyerabend 7 4.3. Relativismi mitmekesisuse ja sõltuvuse tees Relativismi mitmekesisuse tees (kultuurirelativism) see on antropoloogiline tees, mis tunnistab moraalireeglite erinevust ühiskonniti. Relativismi sõltuvuse tees tees, millele vastavalt individuaalsed teod on õiged või väärad sõltuvalt selle ühiskonna iseloomust, kus nad sooritatakse. 8 4.4. Kas moraal on suhteline? Eetiline relativism (ER)väidab, et on. ERi plussiks võib pidada seda, et kuna puudub sõltumatu alus teiste kultuuride kritiseerimiseks,
keelemuutusi. Pikem ajaline periood KEELE SÜNKROONIA on keele hetkeseisund KEELE DIAKROONIA keele ajalooline areng KEELEAJALUGU diakrooniline keele uurimine AJALOOLINE KEELETEADUS rõhutab rohkem keele muutumise seaduspärasuste uurimist ARVUTILINGVISTIKA eesmärgiks on keele ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav ANTROPOLOOGILINE KEELETEADUS ehk ETNOLINGVISTIKA rõhutab seda, et keelt ei saa uurida lahus seda kasutavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses
Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire
Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821)
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel.
tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole. · Mõiste "ajalooline antropoloogia" sündis võrdlemisi üheaegselt 1970. aastate alguses Inglismaal, Prantsusmaal ja Ameerikas (ingl. historical anthropology; pr. anthropologie historique). Mõiste algatajateks olid ajaloolased, ent selle võtsid kiiresti üle ka mitmed antropoloogid. · Võib kohata samuti paralleelvormi "antropoloogiline ajalugu" (anthropological history); samuti kasutati alguses ka mõistet "ajalooline etnoloogia". Mis on ajalooline antropoloogia? · Esmalt tuleb rõhutada, et pole mitte üks, vaid mitu erinevat arusaama ajaloolisest antropoloogiast (edaspidi AA). Kõige üldisemalt võiks eristada antropoloogide ja ajaloolaste käsitust AA-st. · Ajaloolase vaatenurgast on AA ennekõike nn. ajalooliste ühiskondade uurimine
Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks
tähenduse uurimisega. Mütoloogia tekkis juba antiikajal, sest oli vaja ühendada teadmiseks näiteks looduslooline, kosmoloogiline, filosoofiline ja sümboolne müüdiaines. Ka müüdikriitika on antiikne teadus. Keskajal rakendasid kristlik filosoofia ja teoloogia mütoloogiat kristliku sümboolika tõlgendamisel, renessansiajal vaadati sedadekoratiivsest aspektist. Kaasaegne mütoloogia on sügav filosoofia allharu, milles on väga erinevaid suundi: antropoloogiline inimarengust lähtuv, ritualistlik üh käitumismudeleid uuriv, sotsioloogiline üh struktuuri ja valitsemisviisi uuriv, psühhoanalüütiline inimese alateadvust ja teadvust ühendav, semiootiline eri tähendusi kandev, ka kunstis jpm. Arhetüüp (kr arche algus + typos kuju) on kultuuri algkuju, mida areng teatud tingimustes jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust
5 ja soomemõjulises regivärsis kirjutatud ,,Merineitsi" (1918). V. Ridalale iseloomulikust rahvaluule harrastusest kasvas välja pikem eeposetaotlustega regivärsiline poeem ,,Toomas ja Mai" (1924). Ta kavandas seda uueks rahvuseeposeks, kuid see ei küündinud Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" tasemeni ning vajus unustusehõlma. Autor on avaldanud ,,Kalevipoja" ümberjutustuse (1921) ja lugulaulu "Kullervo" tõlke (1921). Temalt on ilmunud antropoloogiline essee ,,Tõu küsimus" (1914) ning kirjandusloolised esseed ,,Anna Haava" (1914-1915) ja ,,Ernst Enno" (1925). Samuti on ta koostanud eesti keele õpikuid ja kirjanduslugusid koolidele. Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. Tõlkis Eino Leino, Juhani Aho jt. loomingut. 6 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD"
Reaktsioonid. Dialoog autoriga. Kommentaarid teose väärtusest Sinu eriala kontekstis. Leian, et tegemist on fantastilise raamatuga. Lihtne struktuur ja kirja vormis paberile pandu on just see, mis teose omapäraseks teeb. Selle lihtsus ning isiklikkus teevad köite veelgi huvitavamaks ja kaasahaarvamaks, muidugi annavad omalt poolt juurde ideaalselt illustreerivad tsitaadid. Antud raamatu lugemine andis mulle kindlasti palju selgema pildi mida õigupoolest antropoloogiline kirjutis endast kujutada võib, kuna tegemist on ka minu enda erialaga, tuleb see teadmine kindlasti kasuks. Keeruline on välja tuua midagi tõeliselt meeldejäävat, pigem leian, et raamat ise ongi see tõeliselt meeldesööbiv. Tihtipeale on teemad nagu näiteks usk, bürokraatia ja demokraatia minu jaoks pigem igavad, kuid antud teose puhul olin üllatunud, sest tõepoolest suutis autor teha ka need valdkonnad huvitavaks
Foneem on kõigi allofoonide abstraktne kogum Allofooni valik johtub ümbrusest Strukturalism Oluline on VASTANDUS Distinktiivtunnused-esinevad binaarsetena: kaks vastandlikku: heliline vs helitu, ühe käände vastandumine teisele Ka tunnuse puudumine on oluline Jakobson Markeeritusteooria: opositsiooniliige, millel tunnus puudub on markeerimata, tunnusega liige on markeeitud Strukturalism USA-s Eelkäijaks antropoloogiline lingvistika 19 saj hakkasid USAkad uurima indiaanikeeli Franz Boas: pakkus, et keeli tuleb kirjeldada vaid selle oma loogika kohaselt Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language:
Franz Boas oli Austriast pärit juut, kes tegi karjääri Ameerikas. 19s. lõpul uuris kwakiutl´i hõimu (inuitid=eskimod), Loode-Ameerikas. Boas kritiseeris evolutsionismi. Ta lükkas tagasi evolutsionistliku arusaama, nagu areneksid kultuurid madalamalt astmelt kõrgemale. Ta arvas et vaja on uurida ainult ühte kultuuri põhjalikult. Boas ütles, et kõik kultuurid on võrdsed, sest moodustavad omaette tervikud. Tema antropoloogiline huvi oli keelte, mõtlemis- ja eluviisi vastu. Boas oli huvitatud fotografeerimisest, aga arvas, et tema huvitusalu on raske fotografeerida. Bronislaw Malinowski oli Austria-Ungari antropoloog. Oli antropoloogias funktsionalismi (otstarbekohasus) esindaja. Kritseeris samuti evolutsionismi. Pidas oluliseks uurida ühiskonna funktsioone. Ühiskond on orgaaniline tervik, mis koosneb erinevatest osadest, aga siiski tervik. I maailmasõja ajal teostas uurimist Austraalias
Blau ning Richard M. Emerson. Kuid ka psühholoogid, antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002). Näiteks psühholoogid Thibaut ja Kelley arendasid teoreetilist raamistikku, mis rõhutab osalejate vastastikust sõltuvust ja vastastikuse sõltuvuse erinevate vormide sotsiaalseid tähendusi (Turner 2002). Antropoloogid Malinowski, Mauss, Schneider ja Levi-Strauss on kaasa aidanud selle teoreetilise perspektiivi tekkimisele sotsiaalteadustes, kuigi antropoloogiline töö keskendus laiemale vahetuse süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002). 2. TEOREETIKUD 2.1 George C. Homans George C. Homans oli Ameerika sotsioloog, keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009) Ta sündis 1910. aastal soliidses Bostoni kõrgklassi perekonnas. 1928
2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja sallivus 12. Sotsioloogilise vaatekoha hulka ei kuulu 1. Inimesed ei omista oma elule tähendust * 2. Inimesed omistavad oma elule tähendust 3. Ühiskondlik elu moodustab tervikut 4
a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad ⮚ XIX sajandi I pool – esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud ⮚ XIX sajandi II pool – eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob ● Mis on uus kultuuriajalugu ? ❖ Uus kultuuriajalugu on antropoloogiline ajalugu – palju väikeseid detaile. Kultuuri vaadeldakse ühtse tervikuna. Tuleb käsitleda mitmekesisena. ● Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ? Nii antiikmaailma poeedid kui ka tänapäeva kirjanikud on sageli pöördunud klassikaliste müütide poole. Kuni 18.sajandi lõpuni oli kirjanduses nn. müüdiperiood. 20.sajandil tõrjus realism müüdi tagaplaanile, sest kirjanikke huvitas rohkem kaasaja tegelikkus. Siiski
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)
Battle for Life" (1925). Filmitegijad olid hiljem USAs väga tuntuks saanud; filmitegijad Merian C. Cooper; Ernest Schoedsack; Margueriete Harrison. Filmi alguses näidataksegi seda, kuidas lihtsalt reisitakse alguses on pinnapealne reisifilm. Siis jõutakse Iraani Zargose mäe jalamile ja kohtutakse baktiaride karjakasvatajate grupiga, kes on rändamas talvealadelt suvealadele, selleks tuli ületada mäeguru. Filimitegijad tegid selle retke kaasa. On väärtuslik antropoloogiline dokument, kuidas tol ajal inimesed rändasid. See on olemas ka youtube'is. Nomaadide rännaku osa on selles filmis väärtuslik, et seda vaadates võib aru saada kui raske see rännaks füüsiliselt oli ja mida selline rännak üldse tähendab; kuidas inimesed sihikindlalt edasi liigiuvad; selles on ka palju draamat, kuidas loomad hukkuvad - mägedest alla kukkuvad. HÄDA on selles, et selles filmis ei fokuseerita ühelegi konkreetsele inimesele, hilisema montaazi käigus on
identideedi vaheline opositsioon, vastandus, mille läbi toimub identideediküsimuste lahendamine. Kaljundi artikli järgi on performatiivne pööre oma kujunemisel saanud olulisi impulsse just antropoloogialt. Sellega tuleb koheselt meelde lõik Marek Tamme artiklist „Naljakas inimene“, kus ta kirjutab lavastuse „Life Is Very Hard“ kohta järgmist: „Kolme eri päritolu lavastaja näitemäng ei testi siiski pelgalt näitlejaid, vaid on laiema haardega antropoloogiline eksperiment. Selle peamine taotlus näib olevat inimese vaatlemine võõritatud pilguga, tema käitumise ja suhtlemise laboratoorne analüüs. Mõistagi on tulemus naljakas – inimloom ongi üks pentsik olevus, kelle elu saab hõlpsalt taandada söömisele ja sigitamisele, kõik muu on vaid tsiviliseerumisprotsessi käigus ehitatud keeruline pealisehitus.“ Ning tõesti, lähtudes kas või antropoloogia definitsioonist (teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt
vastukingitus. M.Douglas puhtuse ja mustuse kategooriad kultuuris. V.Turner rituaalide antropoloogia. Geertz sümbolite roll ühiskonna tähenduste kujundamisel. 20.saj II poolel vabastatakse trad rahvakultuuri ühetaolisest iseloomust, varasemas käsitluses nähakse dünaamikat vähe. Hakatakse rõhut, et ajaloolist praktikat ei saa isoleeritult vaatama, hakatakse väärtustama kogemuslikku/tunnetuslikku osa. 70-80 ilmub palju rahvakultuuri teoseid. Antropoloogiline ajalugu Kokkupuuteala on institutsionaliseeritud. Tekib tekstide teadlikkus. Ajalooline antropoloogia Euroopa etnoloogias: Frykman ja Löfgren ,,Culture builders:...." Kultuurikriitiline uurimus näitab, et paljud heaoluühiskonna harjumused on kultuuri produktid. Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste. Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud
nöörkeraamika kultuur indoeurooplastega lõunast. Iga uus arheoloogiline kultuur tuli koos uue Uued arheoloogilised kultuurid olid rahvasterändega. kultuurilaenud või kaasa toodud väiksemate inimgruppide poolt. Igale arheoloogilisele kultuurile on Antropoloogilisi inimtüüpe ei saa iseloomulik oma antropoloogiline inimtüüp. arheoloogiliste kultuuridega kindlalt seostada. Kunda kultuuri elanikud tulid kusagilt lõuna Kunda kultuuri elanikud tulid idast ja poolt (on leitud mustast tulekivist esemeid: kuulusid soome-ugri rahvaste hulka. seda materjali looduslikult Eestis ei esine, kuid leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes). II. PRONKSIAEG (1800 500 eKr)
Rakendusetnoloogia ja –antropoloogia – selle all mõeldakse mitmesuguseid tegevusi, mille abil etnoloogid ja antropoloogid saavad mõjutada praktiliste probleemide lahendamist eri ühiskondades. Hõimurahvaste programm – raha läheb eliidile, kes on asjadega kursis, mitte tavainimestele. Tegu on bürokraatiaga, mis on üle maailma väga levinud. Kõiki inimesi on aidata väga keeruline, kui kodanikud pole adekvaatsed bürokraatiapartnerid. Antropoloogiline veto – kõik on suhteline, ühiskondlikke teadmisi/norme on võimalik ümber lükata toetudes antropoloogilistele uurimustele. Eetika – tuleb olla tähelepanelik ja osata prognoosida, kas uuritavad inimesed võiksid saada kasu väljapakutud muudatustest.
Jan Baudouin de Courtenay kasutas esmakordselt terminit "foneem". Strukturalismi loogiline jätk on Praha koolkond, kuhu kuulusid mh Nikolai Trubetskoi ja Roman Jakobson. Trubetskoi on moodsa fonoloogia rajaja. Iga foneem on vastandatud süsteemi teistele foneemidele (opositsioon). Foneemi kirjeldavad distinktiivtunnused. Praha koolkond käsitles opositsioone, millel on kaks tunnust (heliline-helitu jms). Selliseid opositsioone nimetatakse binaarseteks. Ameerika strukturalismi aluseks oli antropoloogiline lingvistika. Tegeldi põlisrahvaste keelte ja kultuuride uurimusega. B. L. Worf ja E. Sapir arvasid, et keeleerinevused tingivat mõtlemiserinevusi ja kaugemas ulatuses ka maailmavaadet. Sellist hüpoteesi nimetatakse Sapir-Worfi hüpoteesiks ehk keeleliseks relativismiks. Generatiivse grammatika rajaja on N. Chomsky. Gerneratiivne grammatika teeb vahet pädevuse ja esituse vahel. Paljud generativistid arvavad, et neist kahest on keeleteaduse uurimisobjekt üksnespädevus
Ühiskondlik kogemus faktorid, mida indiviid ise kontrollida ei saa, kuid mis mõjutavad tema igapäevast elu. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks probleemideks, kuidas muutuvad ühiskondlike probleemide definitsioonid ja määratlused erinevates gruppides. > sots.kujutlus- võime mõista ühiskonda laiemalt (ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade, kriitiline meel). Millest koosneb sotsioloogi vaatekoha olemus? ??? Vaatenurk e. aspekt, millest mingi teadus mingile objektile läheneb. On täiesti võimalik, et üht objekti uurib mitu erinevat iseseisvat teadust, niisamuti kui et mingi üks teadus uurib mitut erinevat objekti. Teaduse iseseisvuse tagamiseks piisab täiesti, kui ta vaatleb mingit objekti või objektide kompleksi mingist niisugusest vaatenurgast, millest seda ei käsitle ükski teine teadus
Eneserõõn süü veeretamine enda peale Loeng IV 12.11.2013 Kaudsed tõendid peavad välistama teise võimaluse. Modus operandi (teoviis) kurjategija käekiri Abeunt studia in mores õppimine muudab käitumist Mens sana in corpore sano terves kehas, terve vaim Gens una sumus Me oleme üks hõim (rahvus/rahvas). Adolphe Jacques Quetlet (1796-1874) matemaatik, statistik, Cesare Lombroso antropoloogiline koolkond, itaalia psühhiaater, vanglaarst, kuritegevus on kaasasündinud (,,Kuritegelik inimene"). Otsis tõendeid, et inimese füüsiline ehitus tingib kuritegeliku külje. Frans List sotsioloogilise suuna rajaja, ,,Korteriseadus, mis tagab vabrikutöölistele inimväärse kodu ja perekonnaelu aitab hoopis rohkem kuritegevuse vähendamisele kaasa, kui tosin kriminaalseadust." Esimese astme kuritegu algab sealt, kus sanktsioon on üle 5 aasta.
Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistu valmistati luust, sarvest ja kivist. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kunda kultuuri asukate algkodu pole seni veel lõplikult teada. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Kunda kultuuri asukaid võib pidada üheks komponendiks eesti rahva pikas kujunemisloos. · NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) 1. Iseloomusta kammkeraamika kultuuri ja venekirveste kultuuri (millal alguse sai, tööriistad, tegevusalad, asukate päritolu ja nende osa eestlaste etnogeenis) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini
Väga utoopiline, et mõni hant suudaks eesti seadustele vastavalt raha taodelda)Eeldame, et institutsioonid jagavad toetust õiglaselt. - tavalised inimesed ükshaaval. Kui tahame teha rakendusantropoloogilise süsteem lihtsa inimese aitamiseks ei ole reaalne. - leiame ühes näiteks põlisrahvaste kultuuris mingi eksootilise teadmise mida saame kasutada oma ühiskonna probleemide parandamiseks. - “antropoloogiline veto“ kontseptsioon, et ühiskonans on midagi halvasti ja see uleb ära muuta. Argument tuleb põlisrahvastelt. Mingid asjad meie ühiskonnas tunduvad loomulikud, aga siis leitakse põlisrahvaste juures, et mingisugune hoiak on seal teisiti ja et see on kõigest mingisugune läänelik käitumismall (Margaret Meadi seksuaalrevolutsioon, et Samoa neiudel ei ole murdea kriisi) Rakendamine ja tunnetamine
Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus? Persona –mask, Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Montesquieu (1689-1755), Ch Darwin (1809-1882)-Evolutsiooniteooria, Antropoloogiline lähenemine- (Mead ,Benedict ), Biheiviorism - J B Watson (1878–1958), psühhodünaamiline teooria-Freud, Projektiivtestid: Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921, TAT e temaatilise apertseptsiooni test, Morgan ja Murray 1935 ja objektiivtestid: Küsimusikud, S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940, Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) 33. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat. NEO PI-R Suur Viisik (Big Five)
Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu · Stimuleerivad mälu · Väljendavad (suhtumist, eelistusi) Mida kujutab endast isiksus? Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? · Antropoloogiline lähenemine · Biheiviorism · Psühhodünaamiline teooria · Tunnusjoonte teooriad · Kognitiiv-käitumuslikud teooriad · Humanism, fenomenoloogilisus Projektiivtestid ja objektiivtestid Projektiivtestid · Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940
sellega seotud tunded ning -kerge haigus, mille puhul arsti poole ei reaktsioonid) pöörduta - Pühendatud Lõuna-Eesti murretele - Tõsine haigus, mille puhul on vaja pöörduda arsti poole Inimene ei pruugi haige olla, kui tal on mingi tõbi 3. Holistlik ja ontoloogiline haiguskäsitlus Haiguse suhe peremehega võib olla: holistlik (ka: antropoloogiline, füsioloogiline, biograafiline) – haigus ja patsient moodustavad terviku. ontoloogiline – haigus kui iseseisev nähtus (nt mikroorganismist haigusetekitaja kaasaegse käsitluse puhul, teisalt aga „kuri vaim“ mõnes traditsioonilises kultuuris) 4. Mõisted „vanadus“ ja „vabadus“ kui väljakutsed kaasaja tervishoiusüsteemile. „Vanadus“ on 20. sajandi meditsiini ja tervishoiu märksõna, mis
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset,
Kõige tuntum on siis (ei jõudnud autoreid kirjutada) Grass: A Nation’s Battle for Life (1925), eesmärk oli teha film seiklusest Türgist Iraani. Alguses on tegemist üsna pinnapealse filmiga. Kui jõutakse Iraani, kohtutakse baktiaride karjakasvatajate grupiga. Filmitegijad jäid paariks kuuks ja tegid karjakasvatajatega retke kaasa (nad pidid ületama mingi asja), tõeliselt väärtuslik antropoloogiline film/dokument, kuidas inimesed rändasid. Näidatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas inimesed sihikindlalt edasi liiguvad (draamat on kõvasti – loomade hukkumised jms). Ei fokuseerita ühelegi indiviidile, nats on midagi, aga muidu mitte. Inimese võitlus loodusega on peamine (karmid loodustingimused). Oluline ongi spontaansus ja toimuva jälgimine. Mõistlik on minna puhta lehena. LOL mitu korda ta seda räägib..
trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18. Mis on "kodanikeühiskond"? kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" 19. Kaks vastandlikku arusaama sotsiaalsetest probleemidest 20. Erinevaid kultuuri definitsioone - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne. = "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam. * nt. raamatud, kunstiteosed jne; aga ka religioon, seadused, oskused, väärtused, keel jne. Siiski mitte veel eriti kitsas def. Sotsioloogias tavaline. Räägitakse ka "subkultuuridest/ allkultuuridest",
Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220. aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Milliseid võimalusi pakub kirjandusloo uurimiseks uus kultuuriajalugu ja kuidas saab/saaks seda rakendada eesti kirjandus-(aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur - hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; Totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon
Tekib vastuseis. Originaalsus? Traditsiooniline metafüüsika ei täida neid tingimusi. Probleemsituatsioon: on traditsiooniline vaimukultuuri valdkonda, mis ei täida teaduse kriteeriume. Astroloogia ja alkeemikud ei tunnustatud teaduseks, sest ei täida kriteerume. Aga Kant ei lükka ümber metafüüsikat kui teadust: inimmõistuse(tähendab siin inimloomus) huvi on suur metafüüsika vastu. See mis kuulub inimloomusele, ei saa kõrvale hüljata(üldise inimmõistuse huvi). Motiiv: antropoloogiline eeldus ehk inimloomus, millest kasvavad välja tingimused, kuidas mõeldakse. Mõtlemine ette kirjutatud mõistusest? – antropoloogiline mõõde. Probleem situatsioon: ühelpool on trad. Metafüüsika, mis ei kehti kriteeriumitega, aga üheltpoolt ei luba inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele
mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism. Marx Majandusliku sektori tähtsus väga suur tähtsus tööstusel, tulemusena ühiskonnas toimunud vara jagunemine tootmisvahendite omanike ( maa, vara, vabrikud, teadmised ) ja mitteomanike vahel. See määras ära ühiskonna kui terviku iseloomu igal ajaperioodil. Baasi ja pealisehituse konseptsioon-
Kriitiline lingvistika. Psühholingvistika- kõne tootmine ja tuvastus. Neurolingvistika. Logopeedia, kliiniline keeleteadus- uurib kõnehäireid. Areaalilingvistika- uurib , seda kuidas geograafiline positsioon muudab keelt.Filoloogia(sünonüüm lingvistile) tõlgendab vanu tekste (klassikaline filoloogia) Foneetika- kõnehäälikuline tootmine ja tuvastumine. Arvutilingvistika-keelte ehitus ja funktsioneerimine arvuti abil. Matemaatiline keeleteadus Semiootikaga- märgiteooriaga Antropoloogiline keeleteadus e etnolingvistika- võõraste rahvaste keelte uurimine. Keeledidaktika, tõlketeadus, keeleplaneerimine- seostub sotsioloogia ja poliitikaga. 7. Keelte liigitamise põhimõtted Kokku on 6800 keelt(etnologue järgi).Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Lingvistikas on olulised nii tüpoloogiline kui ka genealoogiline liigitus. Tüpoloogilise liigituse eesmärk on selgitada keelte struktuuri võrdlemise teel
regulatsioon. Põhiemotsioonid hirm, üllatus, rõõmus, kuri, vastikus, kurbus Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum. Antropoloogiline lähenemine, biheiviorism, psühhodünaamiline teooria. Projektiivtestid ja objektiivtestid. Projektiivtest ei ole õiget ega valet vastust. Tõlgendamise küsimused, nt tindipleki test Objektiivtest küsimustikud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta.Selliste testide vastuseid saab kontrollida. MMPI, kus on palju küsimusi(umb 500) ja vastata saab kas õige või vale. Kirjelda McRae ja Costa Suure Viisiku teooriat.
rakendama ajas tagasi, siis peaksime järeldama, et näiteks alles 100 aasta eest pidid inimesed olema veel väga rumalad. Antiigiajast rääkimata. Vaimsete võimete seos inimese toitumisharjumuste ja elulaadiga on leitud seoseid, et intelligentsem inimene toitub tervislikumalt. On tuvastatud, et pikaajaline stress toob endaga kaasa muutusi nii asjus kui intellektuaalsetes funktsioonides. Rohkem selle kohta materjalides midagi kirjas pole, seega järeldused võib ise teha. Isiksus Antropoloogiline inimene kujuneb selliseks, millises kultuuris ta üles kasvab. Inimene on kultuuri nägu, millises ta on kasvanud. Inimese loomus on paindlik, reageerides ümbritsevale kultuurilisele olukorrale. Biheivionistlik kui saad kontrollida kõiki mõjutegureid. Kasvatus on määrav, tosin terveid lapsi ja enda kontrolli all olev maailm ja inimesest saab kujundada, kasvatada selline spetsialist nagu ma ise tahan.
etnoloogia – termin, mis on saanud valitsevaks distsipliininimeks, alates 1960 sai sellest üldine kokkulepitud termin etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika
vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi varasem etapp. Selle juured on 19. sajandi lõpul alanud indiaani keelte uurimises, mis sundis keeleteadlasi ümber hindama ning uuesti formuleerima oma uurimispõhimõtteid ja meetodeid. areaallingvistika- võib uurida keelte jaotust e. seda, kuidas eri keeled maakeral paiknevad, missugused seigad mõjustavad keelekollektiivide suurust ja keelte esinemistihedust. areaalne e. piirkondlik klassifikatsioon- lähtutakse geograafilistest kriteeriumitest
peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. · Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat ,,Essee inimrasside ebavõrdusest".Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk
)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele – H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. • Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat „Essee inimrasside ebavõrdusest“.Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega
seksinud. Meade'i teooria, et murdeea kriis ja Oidipuse kompleks on ühiskonna poolt tekitatud. Kuna Samoas on vaba seksuaalelu, siis neil pole selliseid asju. Freeman läks kohale ja avastas muud, et seal on väga ranged reeglid ühiskonnas. Leidis informandi üles ja naine tunnistas, et oli lihtsalt esimese hooga jaatavalt vastanud. Sega veelkord, see on väga subjektiivne meetod. Deterministlik aregnukontseptsioon murdeea "torm ja tung" "Antropoloogiline veto" üks ühiskond, kus pole, seega selle tekitab ühiskond. Poliitiline mõõde relativismi antirassistlik efekt. Võrdsus, naiste õigused. (1920ndateni võimutses USA sotsiaalpoliitikas sotsiaaldarvnism). Poliitilised süsteemid, sotsiaalne struktuur. Ühiskonna ülesehitus on oluline komplitseeritud ühiskonna mõistmiseks. Ühiskondlikud süsteemid Service'i järgi: · Salk, rühm väike, sugulusel põhinev grupp, küttide ja korilaste
annaabi.ee 
