Inimese loomulikud vajadused- olla loov, sõltumatu, iseseisev, määrata oma saatust ise. Võltsvajadusse püüavad tõelisi vajadusi eitada Benjamin ja F.K kriitika Benjamin essee eesmärk 126 Popkultuuri populaarsus tingitud mõnust. Zanrid ja korralikult organiseeritus on , nende abil publik teab, et ta saab seda, millega tuttav juba. 121 ?- 101 Semiootika ja strukurialismi mõistete erinevus 134. Levi-Strauss- tõi strukturialismi mõisted ja meetodid antropoloogiasse, et määratleda müüte. Levi strauss keelest(lk144) Eco 151-159 Barthes- prantsuse kirjanduskriitik ja semiootik, tähtsaim teos on ehk ,,Mütoloogiad". Ta on uurinud müüti. Barthes´i jaoks on tähistus müüt ise. Tema müüdianalüüsid on kuulsad. Semiootika kohaselt on tõelisus alati konstrueeritud ning inimestele muudavad selle arusaadavaks kultuuriliselt eriomased tähendussüsteemid. Maailma arusaadavus sõltuv tähenduskoodidest või märgisüsteemidest
uurimine) Tekkis uus faktide seostumise alus kohalikud assosatsioonid ning kontekst Uued metodoloogilised jooned nt geneaoloogiline meetod Antropoloog hankis info kohalikelt otse, mitte sekundaarselt Süstemaatilise välitööga tegelevad antropoloogid astusid teadusesse Antropoloogilise uurimuse objektiks said pigem konkreetsed kohalikud kultuurid Tulemusena astusid Seligman ja Rivers antropoloogiasse Difusionism Trend sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahel Lingvistiliste ja antopoloogiliste huvide seos oli olemas ka varasemalt Keeltevaheliste seoste uurimine on oluline difusionistlike ideede arengus Sir William Jones avastas sarnasused kreeka, ladina ja sanskriti keelte vahel Humbolt väitis 19. saj algul, et kultuur ja keel on tihedalt seotud
tootmiseks, aga ka sotsiaalsed grupid, mida inimesed loovad töö eesmärgil) need on tootmisjõud; samuti ebavõrdsussuhted inimeste vahel, mille tagajärjel osad saavad lisandväärtusest osa ja teised ei saa (tootmissuhted) Pealisstruktuur (Marx) sisaldab ideatsioonilisi süsteeme: 1) legaalsed ja poliitilised süsteemid 2) ideede süsteem, milles on religioon, filosoofia, kosmoloogia (see on ideoloogiline pealisehitis) * Üks põhilisi antropoloogiasse kandunud ideid: Võime näha majanduslikes suhetes võimusuhete peegeldust * Riik kaitseb vaid konkreetsete võimulolijate huve * kogu see torn kokku on tootmisviis, mis on igal ühiskonnatüübil erinev * kui tehnoloogilise arengu eelnevad tootmissuhted kasutuks muudavad, järgneb klassivõitlus ja tootmissuhted muutuvad * näiteks kapitalismist järgmise süsteemina nägi Marx sotsialismi, mida juhib proletariaadi diktatuur see viib
vahel olema. Reaalne kultuur võib olla palju avaram, seksuaalsuhted samast soost jne. Komid - kui neil hakkab hästi minema, siis nad värvivad veranda ära, mida kirevam, seda parem Teooriad Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest kultuuri mõjudest. Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline piirkond). Kujunes välja 19.saj teisel poolel. Evolutsionism – esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel. Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan. Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti
mõtleval inimesel interpreteeringuteks piisavalt ruumi. Ja veel üks praktiline märkus — tekst on küljendatud nii, et ta jääks ”viisakas” lehe mõlemale poole trükituna. Kellele seda prahti siin maailmas ikka vaja on — kui saame, hoiame kokku. 2 Sisukord I Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika 6 1 Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted. 8 1.0.1 Erinevused Euoopas ja Ameerikas . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1 Kultuurantropoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.2 Etnoloogia ja teised teadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2 Etnoloogiateaduse ajalugu 11 2
Rudolf Pöch (1858-1942)– filmis uus-guineas ja lõuna-aafrikas, tal oli monograaf, fotokas, kaamera, varustatud moodsate abivahenditega. Ei teagi, mis tema tähtsus oli, peab uurima netist vms. Franz Boas – tegi välitöid eskimote juures ja hiljem looderannikul indiaanlaste juures, ajalooline partikularism ja kultuurirelativism, meenub midagi Boasi koolkonna kohta..enam ei mäleta..vinge mälu, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamise skeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis antr lähenemisse umbusuga suhtuma..uskus, et
Omadustest - erinevaid rahvaid saab kirjeldada baasmudelite kaudu: apolloonlik (mõõdukas, rituaalne ellusuhtumine), dionüüslik (ekstaatika, paranoia), iakchoslik (salapäratsev, skisofreeniline, põhimõtteliselt täiesti vastuoluline käitumine, tohutu üleüldine isiksuse lõhenemine). - Primaarne on indiviidi tervikmudel, see projitseerub kultuuri üldisele tasandile. - Toob jõuliselt antropoloogiasse sisse psühholoogilise aspekti. - Raamat ,,Kultuurimudelid" 1934 · Margaret Mead ,,antropoloogia vanaema" ja Boase viimane doktorant - visuaalse antropoloogia edendaja - pooldas kultuurimudelite ideed - Psühholoogilised omadused ei oma seost bioloogilise olemusega miski ei tule looduslikul teel; kõik (ka soorollid) on õpitav. Strukturalism Claude Levi-Strauss · Viimane katse antropoloogias seletada kogu kultuuri olemust tervikuna.
Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Suhtumine vis.antropoloogiasse on tänapäeval väga palju muutnud, samas ka antropoloogia ise. Üks verstapost on kogumiku ümbersõnastades visuaalse antropoloogia ilmutamine. Nüüd antakse, sellele palju laem sisu kui senini oli olnud, sest maailm oli eelmise raamatuga võrreldes palju muutunud. Liikuma hakkasid visuaalsed pildid, ajakirjandus hakkas sisaldama rohkem pildimaterjali pluss internet. Visuaalset lähenemist kasutavad tegijad peaksid tegelema mitte ainult oma toote väljaandmisega, vaid uurima rohkem
võib samuti olla adekvaatne, samas on see alati ka lihtsustatud, see mida teadlased kirjutavad mingist rahvast on tema poolt tehtud valikud. Geertz kasutab metafoori: võrdsustab kultuuri tekstiga ja antropoloog on kultuuride vaheline võrdlev tõlk, kes oma ühsikonna jaoks tõlgib mingi teise kultuuri nähtusi, kultuuri võib lugeda nagu raamatut. See lähenemine on sarnane semiootikale. Hermeneutilises lähenemises kasutatakse dialoogi metafoori, see tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt. Kultuur mida uurime on passiivne, kui saame valesti aru ei saa raamat meile midagi teha, uuritav kultuur on tekstimetafooris justkui passiivne, aga dialoogi metafooris on uuritav dialoogis selle kultuuriga. Mõlema poolselt aktiivne protsess. Uuritavad on võetud partneriks. See on andnud rahvale rohkem subjektsust, õigusi. Samas arvatakse ka, et dialoogi metafoor alati ei kehti (kas neil
reaalsus ei muutu siin, jääb samaks, ainult märke kombineeritakse teismoodi. erinevad keeled kujundavad erineva reaalsuse eesti keel loob teistsuguse reaalsuse kui vene keel keeles ei ole ideid ega helisid mis oleks eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi vaid ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused mida süsteem väljastab on võimalik ette kujutada tervet teadust märkidest, mis puudutab inimtegevuse kõiki sfääre. tema ideed kandusidki õige varsti üle antropoloogiasse. 1908...2009. levistrauss : pmst tegeleb selle uurimisega, milline on kogu kultuuri langue, milline on kultuuri keeleline struktuur : kirjutas palju ja paljude arvates ebaühtlaselt. müüdid ilmutavad ennast meile väga heterogeenselt, aga nende sisemine loomus on homogeenne. müütide levimine on omamoodi müstika : kuidas tuhkatriinu lugu on levinud aasiast norrani. eristab müteeme : saavad tähenduslikuks ainult siis, kui me saame neid tähenduslikena ära tunda.
müütilist mõtlemist, mis opereerib vahetute ja konkreetsete märkide ja sümbolitega. Ehkki oma olemuselt väga erinevad, loovad tegelikult mõlemad inimese jaoks teda ümbritsevast maailmast korrastust (strukturalistlik vaatepunkt). Lévi-Strauss usub, et ehkki kultuuride vahel on suured erinevused on inimese mõtlemisel või vaimul igal pool samad põhiomadused. Lévi-Strauss töödes peegelduv mõtlemise või vaimu kahetine käsitlus ulatub ka tänapäeva antropoloogiasse ja kultuuripsühholoogiasse: (1) mõistus võrdsustatakse aju ja närvisüsteemiga (materialistlik käsitlus), (2) mõistus kui aju (neuroloogiliste protsesside) ja kuluuriliselt organiseeritud kogemuse interaktsioonis esilekerkiv tulem. 3) eeldus, et eksisteerib tihe side kultuuri ja mõtlemise vahel Kõik need kolm suunda jätkuvad teatud määral ka tänapäeva psühholoogias. *** Psühholoogia kujunemine tänapäevaseks teaduseks. Psühholoogia kujunemisel
annaabi.ee 
