Kui ka mõned taimed jäävad alles, siis erosiooni tõttu rikutud pinnases ei saa nad enam jätkusuutlikult kasvada(areneda) ning võivad hävida samuti ning taas kaduda liikide nimestikust. Lisaks on sõltuvuses kindlatest taimeliikidest ka kindlad loomaliigid, kui need taimed kaovad, siis kaovad ka loomad. Aafrika kõrbestumise põhjusteks on kliimategurid, liigintensiivne inimtegevus, millega ületatakse pinnase bioloogiline kandevõime. Antropogeenset kõrbestumist põhjustavad ebasobivad maaharimisviisd, liigkarjatamine, vihmametsade lageraie, mis kõik tekitavad taimestiku hävimist ja erosiooni, mille tõttu orgaanikat sisaldav horisont uhutakse ära. Kõrbestumine saab tihti alguse servaaladel, kus kasvavaid põõsaid kasutatakse kütteks.
suurusjärgus. Tööstuspiirkondades domineerib muidugi inimtekkeline saaste. Hapestumise seisukohalt olulisemad lämmastikühendid on NO ja NO2, mille tähtsamad kolded on liiklus ja energiatootmine (kütteaines olev orgaaniline lämmastik) ja põlemisel õhulämmastiku oksüdeerumise tagajärjel (temperatuur peab küllalt kõrge olema). Lämmastikuoksiidide looduslikuks allikaks on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Kogu maailmas moodustub lämmastikoksiide samas koguses kui antropogeenset lämmastikku. Kuid jällegi domineerivad tööstuspiirkondades inimtekkelised lämmastikuühendid. Ammoniaagisaaste vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumist. Ammoniaagi peamised allikad on loomasõnnik, kunstväetised, prügilad, kust NH3kergesti lendub. 1.2 Happelise depositsiooni mõjud Tihti on happelise depositsiooni mõjusid raske märgata. Seda segab looduslik varieeruvus ja vahelduvast ilmast tingitud stressimõjud.
nt parasiidi(massiline) rünnak; herbivooria ja karnivooria, mitmesugused füüsilised katastroofid- tulekahjud, üleujutused, tuule möllamine, vulkaanipurse inimtegevus häirimine reeglina kahjustab tugevamini või rohkem potentsiaalseid dominante, hea konkurentsivõimega arvukaid liike 51. Häirimise ja stressi tähtsus diversiteedi tekkimisel ja säilimisel mittetasakaalulises käsitluses (kisklus ja herbivooria kui häirimine, Paine'i eksperiment meritähega Pisaster, antropogeenset päritolu häirimine) Unikaalsed liikid päiskivi-liigid(keystone species) reeglina ökosüsteemil kõige kõrgemal tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulisele muutusele. Nende kõige kõrgem troofiline tase on tippkiskja. Kiskjad on alati massi poolest väga vähe, kuid nad on väga tähtsad. Meritähe(Pisaster) eemaldamisel lahest, vähenes karpide liigirikkus poole võrra. Kiskja eelistab potentsiaalseid dominante, hoides nii liigirikkust kõrgelt.
"Osooniskeptikud väidavad , et näiteks Alaska vulkaanipurse pihustas õhku 570 korda enam kloori kui sisaldab seda kogu maailma CFC toodang. Ent õnnetuseks toimus see purse 700 aastat tagasi. Teine populaarne väide on, et Lõunapooluse kuulsa osooniaugu on põhjustanud arktiline vulkaan Mount Erebus. Kuid Erebus pigem podiseb , kui purskab ja tema kloor langeb enne osoonikihini jõudmist sademetena alla."(Kändler, 1996) Seega võib arvata , et osoonikihi hõrenemise süü lasub siiski antropogeenset päritolu klooriühenditel. Siiski on paljud firmad teadvustanud freoonide ohtlikust keskonnale. Läänes valib keskonnateadlik tarbija just selliseid tooteid, milles ei leidu osoonikihti kahjustavaid aineid. Vastav märge on tehtud ka toote pakendile. Samal ajal otsitakse ka võimalusi, kuidas saaks freoone asendada. S.Kauppineni(1991) andmeil kasutatakse Soome ettevõtetes polüstüreeni tootmisel CFC ühendite asemel ühendit R-22
annaabi.ee 
