Ammutasid ainest omaenda elust või laulsid nähtud ja kuuldud sündmustest, samuti soome keele areng ja selle viljelemise tähtsus. Luuleaineks oli ka kohv, viin ja tubakas. Omane oli väljapoole pööratus. Värsid olid üldiselt kalevalamõõdulised, kuid esineb ka lõppriimilist. Võrreldes vana rahvaluulega oli nende luule kohmakam, vaesem, toonilt kuivem, kaledam ja sageli didaktilised. Talupojaluuletajad => põhilise osa kogus kokku K. Grotenfelt aastal 1889 antoloogiasse ,,Kaheksateist värsiseppa. Paljud olid pärit sise-Soomest, eriti Savost. Idapoolt J. Räikkonen. Kuulsaim P. Korhonen ehk Vihta-Paavo, teosed ,,Soome keelest", ,,Talupoegadele", ,,Soome Kirjanduse Seltsile". Lisaks Korhosele veel Pentti Lyytinen ja kolmik Pietari Makkonen, Olli Kylmäläine ja Antti Puhakka. Talupojaluule tähtsus tõid kirjandusse ühiskonnaklasside hääle ja vaatekoha, väljendasid omalt poolt tõusva soomekeelse kultuuri laienemist ja aateid
Tema hinnangul oli Kuum Jaakko Vuormaa bändi silmapaistvaim muusik (Haavisto 2000: 119). Kõige tipuks on B. Kuum ainsa mittesoomla- sena end “sisse murdnud” Soome džässiajaloo plaadile “Soumalaisen jazzin kultaiset vuodet 2”, kus ta koos J. Vuormaa ansambliga esitab ka eelmainitud kontserdil kavas olnud tuntud džässistandardi “All Of Me”. Antud fakt on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et soomlased on otsustanud selle salvestuse oma antoloogiasse valida hoolimata äärmiselt viletsast helikva- liteedist. See viitab otseselt sellele, et nende džässi arenguloos on sellel lindistusel vägagi oluline koht. Tänu sellele on ka meil üks oluline helijälg rohkem, otsustamaks oma kõrvaga tolle aja muusikute taseme üle. See on ka ainus säilinud helijälg B. Kuuma/ Kuno Lareni 275 mängust. Eesti džässmuusikud viibisid Soomes väga lühikest aega, oktoobrist 1943 veebruarini 1944,
annaabi.ee 
