põhimõtetega ja operatiivne- uurib ainete valmistamise praktilisi võimalusi, pidas võimalikuks met transmut, propageeris keemilisi ravimeid. Keemia kujunemine: teaduslik-tehniline revolutsioon tõi endaga kaasa mehhanistliku maailmapildi ja praktilisema mõtlemise. Erinevalt antiik- ja keskajast sai inimtegevuse eesmärgiks maailma muutmine, ümberkujundamine, oma eesmärkide realiseerimine. Levisid uuesti atomistika ideed. Tehti palju õhuga seotud avastusi- õhk sai reaalseks aineks Hakati rakendama rohkem kvantitatiivseid meetodeid, usuti flogistoniteooriat (esimene üldisem teooria keemiliste protsesside kirjeldamiseks. Tegeleti elemendi mõist selgitamisega- Boyle: aine on element kui seda ei õnnestu lagundada edasi teisteks aineteks Robert Boyle- rajas aluse keemiateadusele, uuris ainete omadusi kvantitatiivsete meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele, Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber
keemiaks. Lisaks juba eelpool nimetatud näidetele oskasid ju inimesed ka juba kauges minevikus muuta viinamarjamahla veiniks ja veini äädikaks. Paljudel juhtudel võisid inimesed öelda, mis tekib, kui üks aine toimib teisesse, kuid nad ei teadnud, miks see nii on. Niiöelda keemia lapsepõlv kestis 17. sajandini. Selleks ajaks oli kogunenud piisavalt andmeid üldistamiseks ja süstematiseerimiseks. Siis hakkasid retseptide ja reeglite seast esile kerkima seadused ja lihtsast praktilisest keemiast kujuneski välja teaduslik keemia. Keemilised nähtused, nagu kõik nähtused looduses, pole sugugi juhuslikud. Nad alluvad rangetele seadustele, mille jälile võime saada ainete ehitust uurides. Näiteks nüüd juba osatakse keemia seadustele tuginedes põhjendada, miks viinamarjamahl muutub kääritamisel veiniks jne. Kuid siiski on olemas ka veel siiani selliseid seadusi, mille jälile pole veel jõutud ja mis on alles mõistatuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
