Win.Vir_1_4, mis avas arvutiviiruste loomise ajaloos uue lehekülje. 2.14 1993. aasta Viiruste kirjutajad asusid tõsiselt tööle. Kirjutati sadu äravahetamiseni sarnaseid tavaviiruseid, terve rida uusi polümorfik-generaatoreid ja viiruste konstruktoreid, loodi uusi viirustekirjutajate elektronväljaandeid. Üha rohkem ilmus aga ka uusi ebatavalisi failide nakatamise, süsteemi tungimise, varjumise ning hävitamise tehnoloogiaid kasutavaid viiruseid. Kevadel tuli oma antiviirusega Microsoft AvtiVirus turule Microsoft. Antiviirus baseerus Central Point AntiVirusel ning kuulus MS-DOS ja Windows standardpaketti. Kuigi algul näitas programm ennast heast küljest hakkas tema kvaliteet varsti langema ning Microsoft sulges projekti. Selle peale ohkasid teised antiviiruste tootjad kergendatult. 2.15 1994. aasta Populaarseimaks infokandjaks said CD-plaadid ja ühtlasi ka viiruste peamiseks levikuallikaks. Leidis aset mitu juhtumit, kus plaatide ettevalmistamisel 16
· Iga makrokeelt sisaldav dokumendiformaat on potentsiaalne ohuallikas · Algkäivitusmakrodest hoidumine pole piisav · Automaatselt käivitatavatest makrodest hoidumine on kohati piisav · Mitmeid trikke makrokaitsest mööda hiilimiseks Viiruste vastu · Mitte käivitada mitteusaldusväärsest allikast pärit aktiivsisu! · Koolitada kasutajaid potentsiaalset aktiivsisu ära tundma · Seadistada tarkvara aktiivsisu mitte automaatselt käivitama · Käivitamise vajadusel kontrollida antiviirusega · Antiviirust rakendada perimeetri kõigis punktides (meilisüsteem, veebivahendaja, sissetoodud flopid, ...) · Võimalusel mitte kasutada makrosid sisaldavaid formaate · Kaitsta käivitatavad failid kasutajatepoolse muutmise eest · Kontrollida regulaarselt failide autentsust (kontrollsummad jms) Ussid · Levivad iseseisvalt võrku mööda · Nakatavad arvuteid (ühekomponendilised) või võrke (mitmekomponendilised) · Robert Morrise Internet Worm 1988
annaabi.ee 
