Ideaalühiskonna võimalikkuses kahtles ka Fjodor Dostojevski. Ta küsis, et kes suudab anda talle garantii, et kui ta satub ühiskonda, kus valitseb täielik ja täiuslik sotsialism, ei teki tal soovi see kõik vanakuradi vanaema pärast puruks peksta. Täieliku võrdsuse kehtestamine tähendaks ühtlasi ka isiksuse kaotamist, mis paraku pole võimalik. Hakates realiseerima utoopiat, arvestamata inimese isiksusega, jõutakse antiutoopiani. Antiutoopiad on jõudnud nii kirjandusse kui ajalukku endasse. Kirjanduses kehtib nende kõigi puhul Dostojevski argument. Kõik inimesed ei ole ühetaolised ning neid ei ole võimalik kellegi äranägemise järgi klassidesse jagada. Antiutoopias on peategelaseks kangelane, kellel on vabadus valida, kes hakkab mässama süsteemi vastu kas või ennast ohverdades. Aldous Huxley teoses ,,Hea uus ilm" peategelane
piiblist. + näidendites ei pandud tegelastele nimesid, vaid olid nagu isa, poeg jne. GEORG ORWELL Sündis inglise riigiametniku perekonnas Indias. Töötas Birmas politsei järelevalve ametnikuna. Põlgas valitseva klassi ülemvõimu lihtrahva üle. Oli sotsialistlike ühiskonna vaadetega ja vasakpoolse mõtlemisega. Osales Hispaania kodusõjas, kus ta nägi kommunistide silmakirjalikkust. Orwelli lipukiri: ta on vastu igasugusele inimese rõhumisele teise inimese poolt. Kuulsaimad on tema antiutoopiad ( teos, mis kujutab neg. ühiskonna korraldust, tavaliselt totalitaarset ja türanniliku võimu e. kõige neg. Ühiskonda) tema 2 romaani kujutavad piiramatut ja ebademokraatliku ülemvõimu ja jõhkrat käitumist inimeste üle. Mõlemad teosed kujutavad otseselt või kaudselt NL-selle propagandat, valesid ja inimeste taga kiusamist/karistamist. *,, Loomade farm'' on allegooriline ja tegelasteks on loomad, kus on kommunistlikud sead,
eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud Stalini varjatud eesmärkidele Orwelli arvates siis tegelikult võimsaimaks kapitalistiks olemisele. Orwelli totalitaarsuse-vastased kirjutised on hoiatuseks inimkonnale. Teosed "Loomade farm" ja ka "1984" olid vajalikud antiutoopiad või düstoopiad, näitamaks, milliseid ohte kätkeb endas totalitaarne ühiskonnakorraldus selle erinevates vormides. Peale "Loomade farmi" tabava iroonia mõistmist ei oleks enam keegi saanud tolleaegsel Inglismaal stalinistlikku või siis laiemalt kommunistlikku korda toetada. 8 KASUTATUD KIRJANDUS · Adamson, A., Ant, J., Mihkelson, M., Valdmaa, S., Värä, E. 2000.
annaabi.ee 
