VARAUUSAEG
elanikkonnaga (hansa)linnades, kalvinism Väike-Poolas (Krakovi ümbrus) ja Leedus, toites aadli
hulgas levinud vabariikluse ideed. Poola seimis olid protestandid pikka aega enamuses ning
seimimarssaliks valiti alati kalvinist. Kuningas Sigismund II August [154872] tõi ametlikku
asjaajamisse ladina keele kõrvale poola keele. Tervikpiibel ilmus poola keeles 1552. aastal.
Protestantlikest vooludest jõudsid Poola veel vennastekogud ning kolmainsust eitavad antitrinitaarid.
Vaid Masoovia (Varssavi ümbrus) jäi reformatsioonist peaaegu puutumata. Evangeelsete kirikute
kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste
kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised.
Liivi sõda
Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa
haruks. Viimane kõrgmeister Albrecht Hohenzollern [151125] muutis orduriigi 1525
annaabi.ee 
