Johann Gottlieb Fichte
kõlbeline tegevus. Oma aktiivsuse läbi jaatab mina iseennast või, nagu Fichte ütleb ,,asetab
iseennast". Endaasetamise läbi asetab ta ennast vastu ehk vastandab mitte-minale. Mina ja
mitte-mina vastuolu ühendatakse nende vastastikuse piiritlemise läbi. Sel teel arendas Fichte
välja nii teoreetilise kui ka praktilise olemise ja mõtlemise kategooriate süsteemi. Fichte
meetodit, milles esinevad mõningad dialektilised jooned, nimetatakse ,,antiteetiliseks", sest
antiteesi Fichte tegelikult ei tuleta teesist, vaid asetab sellega kõrvuti kui vastandi.
Filosoofilise teadmuse allikaks on intellektuaalne kaemus kui vahenditu, otsene teadvus
sellest, et ma toimin ja kuidas ma toimin.
Kultuur kui väliste ja sisemiste suhete kujundamine mõistuse kaudu on inimese lõppsiht,
millele läheneb ajalugu. Mõjutused Pestalozzist, arendas Fichte rahvus- ja
sotsiaalpedagoogikat