3 Ühe lookesena paljudest, mis raamatule ilmet annavad ja loetavat mõistetavamaks muudavad, kirjeldatakse üht tööliste 1 Alfonsas Eidintas, ,,Jews, Lithuanians and the Holocaust" 2 Ibid, lk 40 3 Ibid, lk 82 kogunemist palgapäeval, mil üks neist, Petras Skimelis haarab mööda läinud rabil habemest ja karjub ta peale, süüdistades teda orjastamises ning torkab, et nemad peaksid orjastama hoopis juudirahva. Visalt suudab rabi end haardest vabastada4. Sarnaseid antisemitistlikke juhtumeid toobki autor välja, ent samas ei jää ühekülgseks, hoides juutide kui kannatajate poolele, vaid tuues välja ka näiteks ühest raportist pärineva lause, milles väljendatakse, et juudid naeravad leedulaste üle, sest nii, kui nood proovivad juutidele midagi teha, saavad nad kolmekuulise vanglakaristuse 5. Olgugi, et holokaust pole mingilgi määral õigustatud, tekitasid juudid vahel ise situatsioone, mida leedulased ei suutnud rahumeeli pealt vaadata.
1922. aastal mõrvasid kaks saksa fanaatikut Weimari vabariigi juudist välisministri. Nad kujutasid ette, et too on üks Siioni tarkadest. Natsi-Saksamaal jõudis protokollide mõju haripunkti. Natsism Ehkki natsism vastandus kristlusele, muutis just kristlik antisemitism holokausti võimalikuks. Hitler ja natsid leidsid keskaegses katoliiklikus juudivastases seadusandluses omaenda mudeli. Nad lugesid ja trükkisid uuesti Martin Lutheri mürgiseid antisemitistlikke kirjutisi. Holokausti alustas Euroopa suurim maa, kus oli peaaegu võrdsel hulgal nii katoliiklasi kui protestante. Mõlemad traditsioonilised liikumised olid täis nõretavat vihkamist juutide vastu. 20 1938. aasta "kristallööl" (Kristallnacht) põlesid Saksamaa sünagoogid. See öö valiti Lutheri sünnipäeva aastapäeva auks. Hitler väitis, kirjutades oma natsipoliitika kroonikasse kuutteist sammu: "Ma teen üksnes katoliku kiriku tööd
annaabi.ee 
