Need protsessid peavad olema väga täpselt reguleeritud. Erinevate transportsüsteemide kasutatavus sõltub kasvukeskkonnas olevate toitainete kontsentratsioonist. Mitmete erinevate C-allikate korraga esinemisel aktiveeruvad spetsiifilised transportsüsteemid vastavalt substraatide metaboolsele kvaliteedile. Transportsüsteemide kaudu tagatakse rakus optimaalne K +, Na+, H+ ja Ca2+ ioonide kontsentratsioon. Substraadid võivad membraani läbida kas passiivselt või aktiivselt ning antipordi ja sümpordi puhul toimub lisaks konkreetse substraadi transpordile ka teiste komponentide transportimine. Ka samal organismil võib ühe ja sama substraadi rakkutoomiseks olla kasutusel mitu erinevat süsteemi. Näiteks E. coli puhul on kirjeldatud vähemalt 7 erinevat süsteemi, mis osalevad D-glükoosi ja D-galaktoosi rakkutoomisel ning vähemalt 5 süsteemi glutamaadi ja aspartaadi transpordil. Mehhanismide paljusus on seletatav erinevustega konkreetse komponendi hulgas rakkude
transport on rakkudel peamine pH homöostaasi hoidja, kuid kui keskkonnas pH läheb liiga äärmuslikuks, lülitatakse tööle teised mehhanismid, mis hoiavad raku sisemist pH-d stabiilsena. Keskkonna hapestumisel lülitatakse tööle K +/H+ 33 antiport, mis transpordib kaaliumi rakku ning prootoni rakust välja. Sellega rakk vähendab tsütoplasmas olevat prootoni kontsentratsiooni ning tõstab pH i. Selle antipordi abil hoitakse pHi 7,5 lähedal ning suurendatakse pH-d (pH-de erinevus tsütoplasmas ja keskkonnas). Kui keskkonnas muutub pH aluselisemaks, siis E. coli hakkab raku tsütoplasmat hapestama Na+/H+ antiporteri abil. Na+ iooni väljatransportimisega tuuakse rakku H+-ioon, mis langetab pHi. Peale tsütoplasma hapestamise ja aluselisemaks muutmise H + transportimise abil on rakkudes olemas spetsiifilised kaitsemehhanismid, mis lülituvad tööle ekstreemsete pH väärtuste korral. Näiteks E
annaabi.ee 
