Eesti uusaeg (1710-1900)
tuleb eestlaste rahvuslikke püüdlusi tunnistada ja toetada. Selles kõnes on ta hoiatanud
baltisaksa ringkondi ka idast tulevate ohtude eest. Hurda kõnet just suure soojusega
vastu ei võetud. Aasta hiljem peeti järjekordne sinod, kus otsustati, et tuleb vastu võtta
seisukoht, kuidas luteri kirik peab suhtuma eesti ja läti rahvuslikesse liikumistesse.
Resolutsioon, mis vastu võeti, oli veelgi räigem kui kardeti. Resolutsioonis hinnati
rahvuslikke liikumisi antikristlikeks ja väga kahjulikeks. Räägiti, et rahvusliku
liikumise juhid eksitavad inimesi. Väideti, et rahvusgruppe ei ole võimalik võrdustuda
ja sakslased jäävad alati paremaks ja eestlased ja lätlased peavad tänulikud olema.
Luterlikel vaimulikel keelati rahvuslikust liikumisest osa võtta. Hurt ja mitmed teised
kirikuõpetajad ei ole seda otsust täitnud, on jätkanud erinevatel tasanditel ka
rahvuslikku liikumist. 1877 (?) aastal võetakse nii saksa kui vene ajakirjanduses löögi
annaabi.ee 
