Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus, sisuliselt esimene eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor · Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni Pagari tänava sisevanglas[11] ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ning kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha
seal ettearvatult suure häälteenamusega kaotas. * Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik Ilmar Tõnisson, mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks. VANGISTAMINE JA KADUMINE Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel.Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku kohtuprotsessi lasti Tõnisson koos mitme teise avaliku elu tegelasega
Vene kui Saksa okupatsioonide poolt. Ta on reageerinud Nõukogude tegelaste külaskäikudele, moodustades selleks puhuks eri komiteesid Juunikomitee ja Augustikomitee N. Hrustsovi ja A. 11 Kossõgini külastuse puhul. Üks olulisemaid üritusi BK tegevuses oli näitus "Därför flydde vi" komplekteerimine (avati 1960 Stockholmis, jätkus rändnäitusena mitmel pool Rootsis ja Taanis, esimesel aastal üle 23 000 külastaja, kokku ca 40 000). BK on ühendust pidanud paljude antikommunistlike ja muude organisatsioonidega Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on kasutanud juhuseid osa võtta aktsioonidest oma esindajate kaudu globaalses ulatuses. Eesti Rahvusfond (ERF) on massiorganisatsioon suure liikmete arvu ja paljude osakondadega üle kogu maa laiali. ERF algatati 1946. a BHF-i poolt 179 eestlase poolt allakirjutatud dokumendiga. See haaras kõiki võimalikke, ka poliitiliselt vastasjalal seisvaid ringkondi. Eesmärgiks oli
hukatakse. Johnsoni ajal algas majanduslik tõusuaeg, sõda vaesusele ning jätkus võitlus mustanahaliste õiguste eest. Nixoni ajal mõjutab USA sisepoliitikat suuresti Naftarkriis. 21. USA sise- ja välispoliitika 1980. - 1990. aastatel. Välispoliitika: Ronald Reagani saatis USA presidendina suur edu. Teda peetakse meheks, kes aitas kaasa NSVL lagunemisele. Viidi läbi Reagani Doktriin, mis kujutas endast seda, et USA abistab kõiki antikommunistlike riike. Reagani ajal kulutas riik 7% eelarvest relvastusele ning USA sõjavägi muutus oluliselt tugevamaks. Afganistaanis toetati Talibani, mis on hiljem USA-le kätte maksnud. Sisepoliitika: Monetaristlik majanduspoliitika. Makse vähendati kolme aastaga 25%, mis tõi kaasa riigivõla kolmekordse suurenemise. Vähendati kulusid sotsiaalsfäärile. Hakkas tõusma tööpuudus ning sellest olid tingitud streigid. Plaaniti tähesõdade programmi. 22. ÜRO rajamine ja selle tegevus.
Termin intelligents on erinev, mis inglise keeles. Hõlmab ka neid, kes on vähegi haritud, keskharidusega inimesed. Eesmärk luua tugev kollektiiv, lääne mõjud välja. Need kes mõtlevad ise ja endale, need ei sobi kollektiivi, sest lõhuvad ühtsuse ära. Selletõttu raamatukogudest ja poodidest konfiskeeriti tõlkekirjandus. Raamatud, kus propageeriti isemõtlemist, konfiskeeriti. Ka keelati Hiina klassikalised teosed, seal kus loeti välja antikommunistlike ideid, keelati ära. Nt. Konfutsius. Propageeris feodalistlikku ühiskonda. Rehabiliteeriti alles hiljuti – 2004 Võttis Venemaa uue liidri võimuletulekut isiklikult. Lahkarvamus kui rünnak tema vastu. Sulaaeg NSV Liidus. Idabloki riikides toimusid ka meeleavaldused. Oli oht, et laguneb. Peale seda karmid meetmed. Kartis sama olukorda Hiinas. Ta nägi selles otsest hoiatust, mis võib juhtuda kui poliitika muutub liiga liberaalseks. Oht sõnavabaduse levikus.
Talvesõja algust pettus Tõnisson Nõukogude-orientatsioonis täielikult. Oktoobris 1939 oli tapetud ka Tõnissoni poeg, noor ja lootustandev poliitik Ilmar Tõnisson, mistõttu teda tabas tugev vapustus. Tõnisson haigestus tõsiselt ning tervenes alles 1940. aasta kevadeks. Selleks ajaks oli ta kohtumised Nõukogude esindajatega täielikult lõpetanud. Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ning kindlameelselt, keeldudes nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja