Aprillikuine hommik. Esimesed päikesekiired hakkavad paistma ehitud Ateenale. Dionüüsiaks üles löödud Ateena särab päikesekiirguses, esimesed inimesed hakkavad tänavatel ringi liikuma, eilsest peost ärkavad üles valutavate peadega pidutsejad. Nii umbes keskpäeva paiku tõuseb päike ka piisavalt kõrgele, et minu silma paista. Nimelt, minu voodiks pole mitte kallis mahagonist siidlinadega voodi vaid rentsel. Niisiis, mind äratavad kevadpäikese kiired, mis läbi rentsli võre mulle silma paistavad. Avan silmad, ninna tungib jälle see haiglane hais solgivedelikkudest, mis minu kõrval voolavad. Tõusen ja ringutan ennast natuke, hämaras valguses on näha minu räbaldunud kaltse ja mustunud keha, mis on vaevu kaetud. Olles juba vaikselt üles ärganud mõistan kui tühi mu kõht on ja kuidas kurk kuivab. See on mitme nädalase nälja ja vaesuse tagajärg. Süüa mul pole, pole ka enam ehteid mida müüa või isegi ei leidu mul puhast vett, mida juua või...
Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud. Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja
eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri- Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 6. Kuidas tekkis teatrikunst? Kirjelda antiikteatrit. Mis on tragöödia? Teatrikunsti alusepanijaks peetakse poeet Thespist, kes astus jumalat või kangelast kehastades kooriga dialoogi. Teatrile alusepanijaks peetakse diturambilise koori juhti Thespist, kelle nimi sai näitlemise sünonüümiks - Thespise kunst -, samuti nagu Thespise rüü tähendab teatrikostüümi. Thespis olevat tulnud koos kooriga oma sünnikohast Ikarjast kraamivankril, mille põhja- ja äärelaudadest sai moodustadaimproviseeritud lava
5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteatris lavastati tragöödiaid, hiljem lisandusid komöödiad. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Näitlejad kandsid maske. Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad. ,,Rolandi laul" - Prantsusmaa ; ,,Laul minu Cidist" - Hispaania ; ,,Nibelungide laul" - Saksamaa 2. Kirjelda keskaja teatrit. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid.
autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu. Värvati sõjaväkke ja jäi sõjas halvatuks. Langes mereröövlite kätte vangi Peateos oli "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Astus suure sammu uuemate aegade romaani poole. Oma peateose kirjutas, et naeruvääristada rüütliromaane. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. Itaalias matkiti antiikteatrit. Commedia dell´arte Omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid elukutselised näitlejad. Kogu tekst improviseeriti. Kanti maske. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis. See hääbus aga mõjutas komöödiaid. Inglise rahvusdraama Teater muutus väga popiks. Avati palju avalike ja erateatreid. Draama muutus kirjandusliigiks. Lavastati nii tragöödiaid kui ka komöödiaid. Põhiliselt 5 vaatusega värssteoseid. Ülekaalukas blankvärsi kasutamine
Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. ,,Odusseia" on järg ,,Iliasele". Ta jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. 12. Mis on Trooja hobune? See oli hiiglaslik puust hobune mis oli seest tühi. Selle abil tungisid kreeklased Trooja sõja ajal Trooja linna. 13. Mis on eepos? Eepos on enamasti mütoloogial või pärimustel põhinev, algselt rändlaulikute repertuaari kuulunud värsivormiline teos, mis jutustab muinaskangelaste tegudest. 14. Kirjelda antiikteatrit. Antiikteater oli vabaõhuteater kus etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma
lugu(jututsüklit) sidumata kõnes.Värsseeposi on üldiselt liigitatud rahvaeeposteks ja kunsteeposteks.Jaotus põhineb 18 saj. lõpul Euroopa kirjanduses valitsevaks tõusnud romantilisel nägemusel,mille järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumata rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena,loojad on sageli nime poolest tundmatud.Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming(nt. Homerose“Ilias“) 15.Kirjelda antiikteatrit? Sissepääsud olid mõlemal pool poolringikujulist platsi orkestrat,kus koor liikus ümber Dionysose altari.Selle taga lava ja lavaehitis (skeene),kus paiknesid kulissid ja lavamasinad.Esialgsed etendused seisnesid koori ja ühe näitleja dialoogis.Hiljem lisandus teine ja seejärel kolmaski näitleja,kuid koor säilitas siiski kogu klassikalisel perioodil etenduse keskseosa.Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris.Teatri
tnaval liiklus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. 30. Tragdia algab proloogiga - tegevuse sissejuhatus, mille esitavad nitlejad. Sellele jrgneb parodos - avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. Jrgnevad episoodid- nitlejate knelised dialoogid omavahel vi kooriga (enam-vhem nagu praegu vaatused), mis vaelduvad kooripartiiga. Vahel laulab nitleja hes kooriga - enamasti traditsioonilisi nutulaule. Etenduse lpetab viimane episood ja koori lahkumine. 31. Kirjelda antiikteatrit - Teatri philisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli vike mmargune vljak, lbimduga umbes 24 meetrit, kahe klgmise sissekiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt nitlejatele mberriietumiseks meldud telgitaoline ruum, kust nitlejad ilmusid oma osi titma. Hiljem asendus see psiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi vi templi esiklge. Skeene asetses nitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni
KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Kuidas Lisabetta ja Lorenzo armusuhe välja tuleb? 3. Mida vennad Lorenzoga teevad? 4. Kuidas saab Lisabetta teada, mis Lorenzoga juhtus? 5. Miks on Lisabettale basiilikupott nii kallis, et ta pärast selle kaotamist kurvastusest haigeks jääb ja lõpuks nuttes sureb? RENESSANSS 3 DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16. sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukalt areneda. 16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater commedia dell'arte (tõlkes `kunstkomöödia'), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid
KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Kuidas Lisabetta ja Lorenzo armusuhe välja tuleb? 3. Mida vennad Lorenzoga teevad? 4. Kuidas saab Lisabetta teada, mis Lorenzoga juhtus? 5. Miks on Lisabettale basiilikupott nii kallis, et ta pärast selle kaotamist kurvastusest haigeks jääb ja lõpuks nuttes sureb? RENESSANSS 3 – DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16. sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukalt areneda. 16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’arte (tõlkes ‘kunstkomöödia’), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell’arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid
): Christopher Marlowe (Tragöödiad), Shakespeare (Kogutud teosed), Lope de Vega (Sevilla täht; Tantsuõpetaja valimikus „Hispaania pärand“, Cervantese vahemängud valimikus „Hispaania pärand“), Niccolò Machiavelli (Mandragora valimikus „Itaalia maskid“) Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. Varaseim uusaegne rahvusdraama kujuneb välja XVI saj lõppveerandis, renessansi loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“. XVI saj keskel tekkis seal omalaadne ja algupärane rahvalik teater – commedia dell’ arte – elukutselised näitlejad. Näidendi valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kõnekoomika. Inglise rahvusdraama üks mõjukamaid nähtusi Euroopa renessansis. Ühelt poolt allikaks hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, teisalt mõjutas tugevasti antiikdraama. Teatri populaarsus Tudorite
See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale vabama struktuuriga novell cervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad "Õpetlikud novellid" (1613). 19. sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16. sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised näitetrupid, kuid inkvisitsiooni tõttu ei saanud teater Itaalias kuigi edukalt areneda. 16. sajandi keskel tekkis omalaadne ja algupärane rahvalik teater commedia dell'arte (tõlkes `kunstkomöödia'), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. Commedia dell'arte näitlejad olid elukutselised. Peamine eripära oli selles, et valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid
Hommik jõudis kätte, nii et Berganza lõpetas. Lipnik magas, kuni ta sõber koerte kõneluse I osa luges. Sõber pidas seda heaks väljamõeldiseks, millele tuleb kindlasti järg kirjutada. 13) Renessansi draama ja teater (15.16.saj), Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad Renessansi draama areng oli hilisem kui muude liikide oma. Varaseim uusaegne rahvusdraama kerkis esile Inglismaal ja Hispaanias renessansiajastu lõpus. Itaalias matkiti antiikteatrit. Rooma komöödia eeskujul kirjutas Ariosto 16.saj 5 karakterkomöödiat. Machiavelli kirjutas Firenzest kriitilise proosakomöödia ,,Mandragora". Üksikuid katsetusi oli ka tragöödiavallas. Tasso järgis aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõudeid lüürilis-pastoraalses värssdraamas ,,Aminta". Mandragora (Machiavelli) Callimaco tutvub Pariisis kauni naise Lucreziaga (pidi sugulase jutu kohaselt erakordselt ilus olema, tegelikult polnud), kes on juba ühe rikkur Niciaga abielus