Fossiilide leidmine Fossiilid on haruldased ja raskesti leitavad. Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem. Vahest eralduvad hambad või kondid ülejäänud kehast tänu raipesööjatele või vee liikumisele
mille korral kõik objektid tagumisel plaanil kujutatakse väiksemalt. Kristlus leidis tõeliselt kuningliku tee kahe äärmuse vahel. Ühest küljest on see pühaku kujutamine reaalse inimesena. Teisest küljest aga kehalise alguse salgamine, üritades seada vaimse elu kõrgemale maisest elust. Suurt tähtsust ikoonides omandatakse nägude maalimisele. Nägu on ikoonis kõige tähtsam element. See peegeldab pühaku isiksust. Erilist tähtsust omavad näos silmad. Antiiksetel ikoonidel kujutati neid pärani avatult, kuida proportsiooniliselt olid need kergelt suurendatud. Just silmade kaudu toob ikoon esile kõige tähtsama pühaku näos tema pühaduse ja vagaduse. Selline aktsent - silmade välja toomine - tekitab efekti, et mitte teie ei vaata ikooni, vaid see vaatab teid. Näo kujutamine ja kogu avatud keha kujutamist nimetatakse ,,litsnoe". Samasugust tähtsat rolli nagu nägugi omavad käed. Suur tähtsus on käte asendil. See võib olla
JUSTINIANUS I oli Esimene Bütsantsi keiser, peab vallutussõdu. (ühendab oma riigiga Itaalia, Põhja-Aafrika ja NATS Hispaaniat). Ladina keisririik (1204-1261) tekib pärast lääne kristlaste neljandat ristisõda Konstantinoopolis. Eri ajastute ja kultuuride vahendaja Bütsantsi: rahvastik - kultuuriliselt ja etniliselt kirev keel - kreeka keel (võimaldas hoida järjepidevust antiikse pärandiga) arusaam - kirjutatud sõna väärtus on ülim haridus - põhines antiiksetel ja kristlikel klassikutel Keskajal oli Bütsantsi oluline roll antiikmaailma teadmiste vahendamisel Euroopasse - bütsantslased said tööd Lääne-Euroopa õukondades, koolides (õpetasid kr keelt, klassikute töid). Eriti suureks kasvas nende hulk pärast Konstantinoopoli langemist, sest paljud targad põgenesid läände. Õigeusk ja kirikulõhe Bütsantsi kirik = õigeusu e ortodoksi kirik. Õigeusu ja katoliku(läänes) kiriku vahe:
Võitluskunstide seisukohalt võik välja tuua järgmised daatumid: 1.mängud 776.e.Kr. Esimesed olümpiamängud 18.mängud 708.e.Kr. maadlus lisati mängude kavasse 23.mängud 688.e.Kr. poks lisati mängude kavasse 33.mängud 648.e.Kr. pankraation võeti kavasse 37.mängud 632.e.Kr. lisati maadlus poistele 41.mängud 616.e.Kr. lisati poks poistele 145.mängud 200.e.Kr. lisati pankraation poistele Võitluskunstid mängisid olulist rolli antiiksetel olümpiamängudel. Spartalased ja ateenlased AntiikKreekas oli mitmeid liinriike ehk poliseid. Nende hulgast tugevamad olid Ateena ja Sparta, kes võitlesid ülemvõimu pärast terves Kreekas. Nende kahe riigi ideedes spordi kohta on erinevusi. Spartalaste jaoks oli sport, s.h. poks ja maadlus viisiks, kuidas vastavas koolis Agoges tugevaid kehasid ja võimekaid sõdureid treenida. Sõna spartalik kasutatakse tänapäevalgi distsiplineeritud ja raske treeningu kujutamiseks
kaasaja loodusteaduse käsutuses olevate mõõtmistehnikatega mõõdetavad. Peaaegu kõiki teisi kehade juures tajutavaid kvaliteete tuli lugeda mitteselgepiirilisteks. Sellega on Descartes sisse toonud eristuse, mida hiljem hakati nimetama primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide erinevuseks. (Kuid samalaadiline eristus tajutava tegelikkuse "arvamusepäraste" ja tegelike omaduste vahel esines juba antiiksetel atomistidel.) Kuigi nn. mitteselgepiirilised kvaliteedid ei esita kehasid nii nagu nad tegelikult on, ei ole jumal neid meile mitte asjatult andnud. Neil on oma bioloogiline tähendus kui signaalidel, mis aitavad meil toimida elu alalhoidvalt. Niisiis kõneleb Descartes kahest substantsist mõtlevast ja ulatuvuslikust , või nagu ta ka nimetab res cogitans ja res extensa. Mõtlev substants ei sisalda mingit ulatuvust, ulatuvuslik substants ei mõtle. Kumbki ei sõltu oma olemasolus teisest
1819-1820 - Peterson vaevalt 3 semestrit ülikoolis. Tema luulelooming ei ole eriti mahukas. Statistika toob esile vaid 25 luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset. Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel eeskujudel) sisaldavad erksaid ,,värve", on filosoofilised. Päeva loojaminemine. 5. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge" Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846. Tema esimese eesti-ainelise teadusliku väljaande rajaja. Kaks korda aastas välja antav ajakiri ,,Beiträge". Muljetavaldav saavutus. Ajakiri ilmus 1813-1832 - 20 vihikut. Kogumaht üle 3500 lehekülje. Peamiselt saksakeelne väljaanne ja sisaldas saksakeelseid uurimusi eesti keele kohta. Sisaldas ka eetikeelseid tekste
Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau' jt vabariiklaste ideid. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon - sedastas kõikide inimeste võrdsust. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariik vajab kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni. Unstuseks antiiksetel eeskujudel ,,vooruste vabariik". Vooruste jaoks vajalik inimete tegelik võrdsus ja riigipoolne kasvatamine (riigipoone kontroll inimeste üle, vabariiklik ideoloogia kiriku asemel) Vabakslastud orja mütsike - vabaduse sümbol revolutsiooni ajal, vendlus - ühendatud käed medaljonil, võrdsus - lood. 1 Katsed tuua antiikaegset vabadust uusaega - terror. Võimalik konstitutsionaalse monarhia kujul.
Kaevas templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba 16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema ülesandeks oli esemeid näidata ja nende kohta selgitust anda. Selleks üritas ta luua olemasolevate leidude hulgas mingit korda. Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma
annaabi.ee 
