avab pigem kuraatorite mõttemaailma: Eesti mõisakultuuris on ihaldusväärseid vaimseid väärtusi, see on meie kadunud arkaadia, mida kunagi otsisid ka inglise maastikupargi rajajad. Laenates mõtte Tom Stoppardi näidendist ,,Arcadia", võiksin inglise maastikupargi ideoloogilise suundumuse kokku võtta lühidalt: ,,Lancelot ,,Capability" Brown jäljendas Poussini, kes jäljendas Vergiliust." Siin ühinevad poeesia, maalikunst ja arhitektuur, mida ühendab antiikselt heroiline maastik. Kadrioru park oma mitmekihilisuses pakub aga teisigi seoseid ja näitusemõtteid kui seda on inglise maastikupargi melanhoolne kuldaeg. Asub siin ju president Pätsi eestvõtmisel algatatud ja läbini ideologiseeritud Rahvapark. Rahvuslikule ideoloogiale tuginesid nii Luigetiigi väljaku pseudo-baroksed rahvuslikust vöökirjast inspireeritud lilleparterite mustrid, kui ka Noortepark oma paviljoni ja basseinidega.
Kunstnik kujutas Rooma auväärset patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas. Neile mõõku ulatades võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest, David on suutnud sellest teha pühaliku akti, võitluse kõige olulisema osa. Nagu klassitsistlikule maalile omane, on vaataja tähelepanu koondatud pildi keskele, kus David’i maalil asub isa, kes kannab imeliselt puhta ja selge värvitooniga punast kuube, mis eristab figuuri veel enam tumedamast taustast ja lausa sunnib vaatama antiikselt kujutatud isa. Samuti koondub ka valgus pildi keskele, pildi kõige olulisemale detailile- mõõkadele ja neljale väljasirutatud käele. Vasakul pool isa asuvad väärikad pojad, eks on antiigi reljeefile omaselt paigutatud üksteise taha. Poegade kehahoiakud ja- vormid on üsnagi skulpturaalsed, rõhutades veelgi nende vaprust ja jõudu. Vana Horatiuse ja tema poegade nägudest on võimalik välja lugeda täielikku meelekindlust. Figuuridel on
annaabi.ee 
