Kristluse järgi pidid kõik inimesed maapeal olema võrdsed, aga seda nad polnud. Seoses feodaalkorraga kujunesid seisused veel eriti välja. Seisused olid seoses ka vaimulikega. Kuna vaimulikud ei tohtinud abielluda ei saanud nad ka lapsi. Seega selleks, et vaimulike seisus ei väheneks said feodaalide poegadest kõrgemad vaimulikud ja talupoegade poegadest madalamad vaimulikud. Nad õppisid selleks pedagoogide käe all. Keskaegse hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Keskajal pidasid pedagoogid hädavajalikuks organiseerida õppimise esimene etapp väga suures ranguses, et distsiplineerida tahet, hävitada uhkus ja omandada Jumala mõistmise, austamise ja järgimise kogemus. Keskaegne mõte on otseselt suunatud praktikale. Õpetada mõtlema tähendas kasvatada igapäevakäitumise hingestatust. Nende õpetuse ja kasvatuse eesmärk tähendab mitte teadmiste paljusust, mis on maine ja madal
tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama
Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi
ajalooliste kogude nn summade aeg. Kõige olulise õppimises oli õpilase püsimine. ,,Sedavõrd, kui palju kirjutavad õpilased pärgamendile tähti, annavad hoope saatanale", oli keskaekse koolideviis. Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev. Selle tähendus oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: Esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasesse maailma. Lääne kirstlus tunnistas kõrgeks sõnalisraamatulikku õpetust. Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine.
ajalooliste kogude nn summade aeg. Kõige olulise õppimises oli õpilase püsimine. ,,Sedavõrd, kui palju kirjutavad õpilased pärgamendile tähti, annavad hoope saatanale", oli keskaekse koolideviis. Õpetada mõtlema - tähendas kasvatada igapäeva käitumise hingestatust. Tõeline kas- vatus ja õpetus nõuavad hingetarkust, järk-järgulist ja sõvamõttelist dialoogi jumalikult korrastatud maailma ja jumala endaga. Keskaegse hariduse eesmärk oli võrreldes antiiksega täiesti erinev. Selle tähendus oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: Esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasesse maailma. Lääne kirstlus tunnistas kõrgeks sõnalisraamatulikku õpetust. Noorte munkade ja vaimulike harimine ja kasvatamine anti spetsiaalse õpetaja hoolde, kes võis neile anda palju enam kui kloostri abt või piiskop. Suurem osa õppeprotsessist oli lugemine.
annaabi.ee 
