Kõrvalhoones olid suured basseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. Rooma Panteon Panteon on ainus täielikult säilinud VanaRooma ehitis. Panteon ehitati kõigi AntiikRooma jumalate templina umbes 115125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates
ajalukku. Õppematerjalina kasutada ÕISis üleval olevat konspekti ja slaide ning kohustuslikku eestikeelset kirjandust: 1. Aiakunst läbi aegade, I osa. 1999. [Toim. T. Tallinn] 2. Aiakunst läbi aegade. 2. osa. 2004. [Toim. T. Tallinn] 3. Hobhouse, P. 2006. Aianduse ajalugu. Tallinn: Varrak 4. Mazzoni., I. D. 2006. Aiad ja pargid. 50 klassikut. Tallinn: Tea. Järgnevalt mõned märksõnad ja näidisküsimused erinevatest kursuse jooksul käsitletavatest ajastutest. AntiikKreeka, AntiikRooma, keskaegne aed Sümbolism, seosed, elemendid. Maastik, kultuurikeskkond, arhitektuur. Eksamiküsimused võivad olla sõnastatud näiteks nii: 1. Nimeta viis antiigi aiakunsti elementi, mis kandusid edasi renessansiajastu aedadesse. 2. Nimeta ja visanda kolm antiigi aiakunsti elementi, mida kasutatakse ka tänapäeval. 3. Selgita mõistet "Paiga vaim" algses ja ülekantud tähenduses. 4
saada hea ülevaate areenil toimuvast. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Colosseum on praegu varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi AntiikRooma suurim mälestusmärk. Colosseum Monument Reljeefid Trajanuse sambal Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Maalikunst Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu ~80e.m.a Põrandamosaiik Nn.Fauni majast Pompejis 2 sajandist Aleksander Suur lahingus Varakristlik kunst Maalikunstis levis miniatuurmaal ehk raamatumaal (pärgamendile).
mõjutustele ning hiljem ise üheks tähtsaimaks ja arenenumaks keskuseks saades, saanud eeskujuks omakorda teistele. Selline rikas kultuuriruum sai tekkida tänu eri rahvakildude kooseksisteerimisele juba muistsel Apenniini poolsaarel, aga hilisemad rahvaste vallutused ning suhtlus tõid kaasa veelgi rohkem erinevaid motiive; mitmekesisust, mis antiikaja vältel jäädvustus, settis selliseks nagu meie seda tänapäeval teame; ja mis mõjutasid Itaalia vaimumaailma kui antiikrooma kõige otsesemat järglast ikka ja jälle. Enamik mõjutusi on muidugi pärit otseseks ideaaliks olnud Antiik-Kreekast, kuid ka Toscana maakonna aladel elanud üliarenenud etruskikultuuri mõjutused on selgelt tuntavad. Itaalia (õigemini kõik kunagi vulgaarladina keelt kõnelenud rahvad) on ühest küljest väga usklik maa, kus väga pikka aega kummardati arvukaid jumalaid ja pooljumalusi. Seejärel sai
gladiaatorite võistlustesse. Roomlased Roomlased võtsid kreeklastelt üle nende olümpiamängud ja jätkasid neid kuni 393.AD. Olümpiamängude iseloom võis selle aja jooksul loomulikult muutuda. Näiteks kasutasid kreeka poksijad himantes't, pehmeid ribasid oma käte ümber, ent rooma poksijad hakkasid kasutama caestus't, metallist katet, mis pidi vastast tõsisemalt vigastama. Gladiaatorid ei võistelnud üksnes üksteise vaid ka loomade, näiteks lõvide vastu. AntiikRooma oli sõjaväeline impeerium, nad kasutasid võitluskunste sõjaväelise väljaõppe osana. Samal ajal olid roomlased ka elunautijad, sellest annavad tunnistust ka rooma saunad ehk termid. Roomlased ei viitsinud ise ennast treenida, nad vaatasid pigem teisi võistlemas. Seega erinevad roomlased kreeklastest, kes ise oma keha treenisid. 391.AD muutud kristlus ametlikuks riigiusuks Roomas, kaks aastat hiljem, 393.a.peeti viimased olümpiamängud.
planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Ruumil e territoriaalplan on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab maj, sotsiaalse ja kultuurilise kk ning looduskk arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Ajalugu: 1) sumerite linnad, antiikrooma laagerlinnad, suurehitised 2) 19saj algusest tööstuse arenguga süstem ja terviklik linnaplan 3) 60ndatest regionaalplan (ääremaad kasutusele) 4) 80ndatest üleriigiline plan. Areng: maestroplan > plan üldsuse osavõtul. Peale Torremolinose harta (Euroopa Regionaalse/Ruumilise Plan Harta 1983) ei ole eriti rahvah õigusakte (riigi pädevus). Meil Eestis planseadus, ehitusseadus, KMH seadus.
annaabi.ee 
