elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. ( Kokkuvõte : antiikmaal, portree zanr, tahvelmaalid, olustikumaalid, suured Frescod ). Skulptuurid on renessanssi ajastul eraldi kunsti liik. Hakati paigutama ruumide keskele. Sageli alasti skulptuurid ja neid kujutati realistlikult. Kuulsaim skulptor oli Donatello, kes ühtlasi tegi esimese alasti skulptuuri ja tuntum teos on Taaveti skulptuur. Samuti on väga oluline Michaelangelo skulptorina ja tema tuntum skulptuur on ka Taaveti kuju. Renessanssi ajastu kuulsamad tegijad Itaalia :
· Eriti kõrgel tasemel oli ehituskunst Vineetsias. · Seal 16. sajandi 2 poolel töötanud arhitekt Andrea Palladio looming ja teoreetilised vaated mõjutasid kogu Euroopa arhitektuur. · Renessansiajastu eelkäijaid võib leida juba 14.sajandist. Just siis rajas itaalia kunstnik Giotto renessanssmaali alused. · Tema teoste öeldi, et need on nagu päris. · Vanaaja kunstnikud oskasid maalipinnal edasi anda esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust, kuid antiikmaal oli suuremalt jaolt hävinenud. · Kõik tuli uuesti avastada. · Õpiti taas tundma ja kasutama tsentraal- ja õhuperspektiivi. · Uus käsitluslaad sai domineerivaks, kuigi oli veel kohmakavõitu ja naiivne. · Paolo Ucello teost ,,San Romano lahing" vaadates võib täheldada, et autor ei oska usutavalt kujutada liikumist: figuurid oleksid kui puust ja neil on proportsioonivigu; õhuperspektiivi mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon.
annaabi.ee 
