Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust k...
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli
Põlva Ühisgümnaasium Egle Hani 10b klass ETRUSKID ettekanne 2008 Etruskid. TERRITOORIUM: Itaalia territooriumil, sellel maa - alal mida piirab põhjast Arno- ja lõunast Tiberi jõgi, puhkes esimesel aastatuhandel enne meie ajaarvamist õitsele antiikmaailma üks kõige huvitavamaid tsivilisatsioone. Etruskid - Kesk-Itaaliat asustanud rahvas. Ala, kus etruskid elasid, nimetatakse Etuuriaks. Tegelikult, ei teata tänaseni, kas nad on Euroopa päritoluga või on nad pärit hoopis kuskilt mujalt. Etruskide etniline päritolu, keel, sotsiaalne kord, nende ilmumise aeg ja osa Itaalia varajasemas ajaloos jne. -- need küsimused kuuluvad kõige keerulisemate ning vassitumate hulka kogu ajalooteaduses, mis tegeleb antiikmaailmaga.
Hellenismiperiood 4. sajandil läksid Kreeka linnriigid Makedoonia võimu alla. Kreeka vallutas Makedoonia kuningas Philippos II. Kuid tema poeg Aleksander oli antiikmaailma suurim vallutaja, alistades Pärsia impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). ● Kui vanalt Aleksander sai Makedoonia kuningaks? Vastus: 20-aastaselt ● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand?
ema). Kindla kavatsuse, laiendada Makedoonia riigi piire itta ja purustada pärslased, päris Philippos II poeg Aleksander. Vaatamata oma lühikesele elule Aleksander selle eesmärgi ka saavutas. Aleksandri noorus. Õpetajad Aristoteles ja Philippos II Philippos II antiikmaailma kangelane sündis Pellas, 356 eKr. Aleksander oli Makedoonia kuninga Philippos II ja Epeirose vürsti Neoptolemose tütre, kuninganna Olympiase poeg. Väidetavalt oli tema ema Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Sel ööl, kui Aleksander sündis, põles Väike-Aasia rannikul Efesose linnas maha muistne jumalanna Artemise tempel, mida kreeklased pidasid üheks maailmaimeks. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Samal päeval sai Aleksandri isa Philippos II
(Umbes samal ajal arenes Egiptuse kultuur) Heal lapsel mitu nime · Kuidas antiikkultuuri veel teiste sõnadega kutsutakse? Mida erinevatel aegadel antiikkultuurist tähtsustatud on? · Renessanss · Klassitsism · Suur Prantsuse revolutsioon Antiikkirjandus jaguneb: Vanakreeka kirjandus: · Arhailine ajajärk · Atika ehk klassikaline periood · Hellenism · Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast inimest kröösuseks. Millised paigad olid pea igas kreeka linnas? 1. 2. 3. 4. Milose Venus · Kuulus Milose Venuse (pildil) ehk Milose Aphrodite marmorkuju pärineb 2. sajandist eKr ja selle leidis 1820. aastal Melose saarel oma aeda kaevates üks
· Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige · Neli allikat: koraan, sunna, idzma ja nende põhjal tehtud loogilised järeldused Aafrika õigus: · Seda iseloomustab kõikide õiguskultuuride kokkusaamine, millele lisanduvad kohalikud arusaamad ja kohalikud tõekspidamised · Segaõigussüsteem Madri-Euroopalik: · Lätted ulatuvad antiikmaailma, Rooma õigusesse · Eraõigus-isiklik kasu, avalikõigus üldine ehk riigi huvi · Modifitseerimine-õiguskorra süstematiseerimine · 80% seadusi on VV poolt koostatud · Seadusõigus ehk mandi-euroopalik õigus · Õiguse tundmaõppimine- õiguse ajaloo teadmine · Peab teadma antud maalt kehtinud õigusnorme läbi ajaloo · Primaarne õiguse allikas on seadus
Maailmaimed Antiikmaailma imedeks peetakse Giza püramiide Egiptuses, Pharose tuletorni Aleksandrias, Semiramise rippaedu Babülonis, Zeuzi kuju Olümpias, Artemise templit Efesoses, Rhodose kolossi ja Halikaenassose mauseleumi. Kõik need ehitised ehitati väga palju aastaid tagasi ning tänapäevani on neist säilinud vaid Giza püramiidid.Aga mis tegi neid ehitisi nii eriliseks, et neid lausa imedeks kutsuma hakati? Ning kuidas need üleüldse ehitati? Kõik imed eeldasid korralikku planeerimist, teadmisi materjalidest ja nupukaid lahendusi ehitamisel. Kõik neist olid tohutult töömahukad ja aeganõudvad ning arvestades asjaolu, et puudusid korralikud töövahendid, masinad ja tehnika, on see ime, et paljaste kätega ehitati väga korrapäraselt ja täpselt. Lisaks oli tarvis hulgaliselt tööjõudu ja palju aega. Lisaks otsesele ehitustegevusele vajati materjalide transporti ja kohapealseid teid, sildu, linnu. Näiteks o...
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavalise...
Georg Ludvigi õukonnas. Corelli Kui kaua kestis reis Londonisse? London ja Händeli edukad ooperid. !!!36 ooperit!!! · Rinaldo suur menu Kuninglikus Teatris Rinaldo · Alates 1719 Londoni teatrijuht,Kuninglik Muusikaakadeemia asub Kuningliku Teatri ruumes. Kirjutab hulgaliselt oopereid: · Julius Ceasar · Alcina · Xerxes · Deidamia (viimane ooper) ·Peategelased antiikmaailma kangelased. Ehedad ja inimlikud tunded, tõepärased portreed. Händel tahab publikut kasvatada asjatundlikuks kuulajaks. ·Geniaalsed meloodiad, lihtsus, kontrastirikkus ·Aariad kirjutatud enamasti kastraatidele ·Tõsised ooperid hakkasid kaotama oma kohta muusikaelus 17281732 ebaedu periood · Publiku maitse muutus, ballaadooperite populaarsus · Ooperiteatri 3 pankrotti · Kuninglik Muusikaakadeemia lõpetab tegevuse · Konkureeris teiste teatritega
Firenze perioodil lõi Raffael rea madonnapilte. Neis maalides kasutas kolmnurkset püramiidjat kompositsiooni.Raffaeli madonnamaalid on kummardus naise ilule. Edasi viis tee Raffaeli Rooma, kus ta kunst saavutas küpsuse. Paavst Julius II soosikuna sai ülesande maalida Sixtuse kabelisse freskod kolme saali seintele. Kuulsamad neist on ,,Ateena kool", ,,Disputa" ja ,,Parnass". ,,Ateena kool" ülistab filosoofiat. Freskol kujutatakse antiikmaailma suurvaime-filosoofe. Maali keskel asuvad Aristoteles ja Platon, kes diskuteerivad maailma eksistensi üle. ,,Disputa" eksponeerib usukangelasi, kelle kohal kroonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes. ,,Parnass" kujutab luuletajaid ja muusasid, kelle keskel on Apolloni figuur. Kõigil neil freskodel on võrratu kompositsioon, detailid on paigutatud äärmiselt vabalt ja loogiliselt. Maalid on dünaamilised, hästi tasakaalus ja harmoonilised.
keha poolest hobusega. Olendil on hirve pea, elevandi jalad, metskuldi saba, sügav möirgav hääl ja keset laupa üksainus must sarv, kaks küünart(kolm jalga) pikk Shakespeare: Oleksid sa ükssarvik, hukutaksid sind uhkus ja raev ning teeksid sinust endale su ägeduse saagi Omadused Sarv: ravib surmaga haavatuid, mürgivesi muutub joomiskõlblikuks Toob edu: alkeemikutele (Tarkuse kivi) ajaloolastele (antiikmaailma üldpilt) kirjanikele, poeetidele (ideeallikas) Sarnasus teistele loomadele: Qilin, Re'em, Indrik, Shadhavar, Camahueto, Karkadann Kehastus Ükssarvikut saab peibutada noore neitsiga Puhtuse ja karkuse kehastaja Valge loom kehastab püha andumuse väge Jaht Ükssarvikule Väärtuslik kaup see kuld, mida kannad, Ent väärtusi rohkem on Ükssarve peas; Vaid ühest ta luupäisest sarvekest piisab, Et sööduks ja joobunuks õukond su jääks.
Läänekirstlus (roomakatoliku kirik) õhtumaade kultuuri häll, tekkis laguneva Lääne-Rooma riigi aladel; nõrk aga iseseisev; liturgias piirkondlikud erinevused; ühiskeel ladina keel; Idakristlus (kreekakatoliku ehk Bütsantsi õigeusu kirik) ühtne ja tugev; seotud Bütsantsiaga (Ida-Rooma riik); konservatiivne; liturgias siiani palju jooni algkristlikust traditsioonist; ühiskeeleks kreeka keel; KESKAJA MUUSIKA (5. 13. SAJAND) Sündis antiikmaailma varemeil. L-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 176. a peetaksegi keskaja alguseks. Läänekiriku keskuseks Rooma. Gregorius Suur (540-604) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said läänekiriku laulu (gregooriuse laulu) aluseks. gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Selle alla mahub palju esitlusviise, zanre ja lauluvorme:
TURBA GÜMNAASIUM Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8
(madalad kunstnikud) 8.Akadeism eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. 9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates? Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv. 10.Klassikalise ajastu põhiteemad:(õilis lihtsus ja vaikne suurus, kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtilema pahede vastu) 11.Apolloonilisus(A) ja dionüüsilisus(D). Aon klassikaline,selle puhul on inimene kunstnik, (Goethe maneer(maastiku maal),loodusväljendus(natüürmort) ja stiil. Dselle korral on inimene ise kunst ROMANTISM 1.Uus pargistiil loodus park.Taotletakse metsikust ja vaheldusrikast üldmuljet.Looduslik,seiklusrikas,
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel
!! Kunst orienteeritud kodanlusele. Kunst peab inimest kasvatama, olema lihtne ja arusaadav. Teemad üldinimlikud (lihtne elu), valdavaks ilmalik kunst. Kunst massidesse. Tekib avalik kontserdielu. Mõtte loogiline areng, vormiselgus, sümmeetria, harmooniline ilu. Välditakse suuri tundeavaldusi, kuid siiski ei vastandata mõistust emotsioonidele. KLASSITSISM KUNSTIS Klassitsism KUNSTIS Ühine kõikides kunstiliikides on: Klassitsism väärtustab antiikmaailma Peened ja järsud jooned. Esikohal vorm, mis domineerib värvi üle Kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (ehk liigsed kaunistused), on kurjast Kuldlõike printsiip Ülesanne: jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse MAALIKUNSTIS... ...Otsest eeskuju antiigist pole. Stseenid küll antiikajast, mida seostati KAASAJAGA maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe
Hellenism tõi kaasa vaid suhtelise ja ajutise edu samuti puudusid eeldused orjandusliku ühiskonna arendamiseks eesrindlikumaga. Nii tekkis hellenismis eneses kriisiolukord, millest ajutiseks päästis Rooma laialdumine ja hellenistlike riikide alistamine. Makedoonial ja hiljem Roomal õnnestus idamaiste riikide kiire vallutamine seetõttu, et riigid olid poliitiliselt killustatud, majanduses maha jäänud ja ühiskondlikest vastuoludest lõhestatud. Majanduses tähendas hellenism antiikmaailma arenenuma tootmisviisi levimist Idamaile. Sellega kaasnes uute orjandusvormide teke ning piir orjade ja sõltuvuses olevate vabade vahel muutus aina ähmasemaks. Koos tehnika edenemisega avardus hellenism luues ühtse majanduspiirkonna ja tõstes põllumajanduslikku tootmist. Ehitati teid ning kaubanduskeskused nagu Rhodos, Aleksandria, Antiookia, Seleukeia arenesid jõudsalt. Samuti arenes ühiskondlik tööjaotus, suurenes linnade
põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti "kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikeks isegi suured filosoofid PLATON 4 ja ARISTOTELES5. Platon ei pidanud küll õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. Seevastu antiikmaailma kõige targema mehe Aristotelese arvates on osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlbagi muuks. Just suhtumist orjadesse võimegi pidada antiikaja demokraatia suurimaks puuduseks. Türannitapjad. Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased skulptoritelt Kritios ja Nesiotes "Türannitapjate" teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol.
aastal suri, tuli matustele talle viimast austust avaldama üle 10 000 inimese. Ta maeti kui rahvuskangelane Westminster Abbey´sse. Händeli loomingus on tähtsal kohal mitmed barokiajastu uued muusikažanrid, eelkõige ooperid ja oratooriumid. Ooperid. Händel on loonud üle 40 ooperi. Need on ajastukohaselt itaalia stiilis ja keeles. Nagu barokkooperites ikka, jutustavad tema ooperid õilsatest inimestest, tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Tema ooperite peategelasteks on antiikmaailma kuningad ja väejuhid. Kuid Händeli muusika kujutab neid lihtsate inimestena oma tunnete ja erinevate karakteritega, muutes nad palju elulisemaks omaaegsete itaalia ooperite tegelastega võrreldes. Händel oli suur meloodiameister. Kaunite ja väljendusrikkate meloodiate abil annab ta suurepäraselt edasi oma tegelaste tundeid. Samuti hinnatakse Händeli oskust luua läbi muusika eredaid karaktereid. Ta on osanud siduda üksikud ooperinumbrid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem
Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Parthenoni Akropol tähndab kõrgeimat linna Ateena pühal kaljul 9.Mis on karüatiidid. Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9
zizzle Keskaja muusika (5.-13.saj) Kirikumuusika Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr.Sellele järgnes suur rahvasterändamine,formeerusid rahvused.Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Tema järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks.
· Kabel palvetamiseks väiksem ehitis · Kapiteel samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa · Kartuss ovaalne kilp, mida ümbritseb rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus · Kentaur pool inimese, pool hobuse kehaga olend kreeka müütides · Keraamika põletatud savist tooted · Kiilkiri kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri · Kirik hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks · Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv · Klooster välismaailmast eraldatud munkade või nunnade ühine elu ja töökoht · Kollaaz erinevatest materjalidest kokkukleebitud pilt · Koloss hiiglasuur ese, hiiglaslik kuju(ehitis) · Kompositsioon kunstiteose ülesehitus · Kreeka rist lühikeste võrdsete harudega rist · Kultus jumalate, esivanemate vm austamine ja sellega seotud kombed · Labürint keerdkäikudega ruum · Ladina rist rist, mille püstharu on pikem kui põikharu
teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga. Varasem muusika oli valdavalt anonüümne, levides suulisel teel ja iga esitaja võis omalt poolt midagi lisada. Muusikas pani renessansi kujunemisele aluse uus stiil – ars nova – mis sündis 14. sajandil Prantsusmaal
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija)
"Disputa" on pühendatud teoloogiale ja näitab maiseid usukangelasi, kes diskuteerivad armulauasakramendi müsteeriumi üle. Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra.
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss. Mõisted. Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks. Dramaatiline -- draamale omane, põnev, pingeline, vapustav. Fassaad -- ehitise esikülg; vaatamiseks määratud külg Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Klassikaline -- 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv. Motiiv --kunstiteose ainestiku koostisosa. Niss -- süvend seinas. Stukk -- kipsist, lubjast ja liivast segatud kivistuv mass, millest vormitakse või valatakse seinte ja laekaunistus, eriti palju kasutati baroki ja klassitsismi ajal. Arhitektuuriansambel - ehitiste grupp, mis moodustab ühtse terviku nii stiili kui materjali poolest Gobelään - põimitud piltvaip, millel kujutatud motiivid on edasi antud maaliliselt Staatua -- ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur.
On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii alustati Roomas kanalisatsiooni ehitamist etruskite eeskujul varakult, mille tagajärjel Tiberi jõgi muutus kiiresti antiikmaailma suurimaks kollektoriks. Osa sellest olevat kasutusel tänapäevani. Erilist tähelepanu omistasid roomlased veevarustusele. Agrippa üksi olevat organiseerinud mitmete akveduktide ehitamist. Linn olevat Augustuselt saanud kingituseks 500 purskkaevu, ühtlasi veevõtukohta. Nende püsiva funktsioneerimise tagasid 700 basseini ja 130 suurt tsisterni. Kokku sai Rooma 19 akvedukti. Veel 3.sajandil tarvitati Roomas
-läks õppima muusikalinna Hamburgi, pärast Itaaliasse -al 1712 kuni surmani elas Londonis, maeti Londonni Westminister Abbey´sse -sai kuulsaks inglismaal, -kirjutab muusikat piibliainetel, aga pole usklik - see oli ta jaoks äri - oli rikas, polnud peret, lapsi, -oli pere ainuesindaja, kes tegeles muusikaga, polnud millestki puudust -kokku üle 40 teose, eeskujuks Napoleoni koolkond -tuntuim "Julius Caesar" -ooperite peategelased antiikmaailma suured isiksused -meesosatäitjad kastraadile, sp esitatakse harva -Rajas inglise oratooriumizanri, menu eluajal, edu põhjus ingliskeelne tekst -oratoorium "Messias", piibli ainetel -tuntuimad orkestriteosed : orkestrisüidid "Veemuusika" ja "Tulevärgimuusika" 4. Võrdle Händeli ja Bachi elu ja loomingut -Bach sai kuulsaks peale surma, Händel aga eluajal -Bach sai kuulsaks oma kodumaal Saksamaal, aga Händel hoopis Inglismaal
Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui nende võim piirnes üksnes Itaaliaga. Paiknesid ju Lõuna-Itaaliast ammust ajast
Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. Kuldsel ajajärgul oli Rooma impeerium kõige laiem. Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile · Baritonile ümberseatuna kaotavad nad
334. algab sõjaretk Pärsia vastu: Granicose lahing 334. Dareios II vastu, pärslased kaotavad (legend: Gordioni templis oli sõlm, mida keegi lahti ei saanud, Aleksander tuli ja raius selle mõõgaga katki, temast pidi saama Aasia valitseja) Issose lahing 333. sihtmärk Egiptus, vallutab pärslaste laagri, kuhu Dareios oli jätnud oma ema, naise ja tütred. Dareiose emast saab Aleksandri pooldaja. 332. jõuab Egiptusesse, asutab Aleksandria antiikmaailma teaduse ja kultuuri keskuse. Egiptuses kujuneb tal veendumus, et ta on jumal ja hakkab endale hiilgust nõudma. 331. suundub Mesopotaamiasse Gaugamela lahing 331. Aleksander võidab, Dareios põgeneb, hiljem sureb omaenda vasalli käe läbi Aleksander sõidab suurde uhkesse Babüloni, kavandatavasse uue impeeriumi pealinna. Pärsia vägi on hävitatud, vastupanu ei osutata. Liigutakse Persepolisesse, pannakse põlema. Porose lahing 326. Indias, viimane lahing
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile
kantaat on instrumentaalsaatega mitmeosaline pidulik vokaalteos koorile ja solistidele või ainult koorile kastraat on kunstlikult säilitatud ilusa kõrge häälega meeslaulja, kellel lõigati lapseeas munad maha, et poisihääl säiliks keelpillikvartett on neljale keelpillile kirjutatud helitöö (2 viiulile, vioolale, tsellole) keelpillitrio on kolmele keelpillile kirjutatud helitöö (viiulile, vioolale, tsellole) klassitsism iluideaaliks pidas antiikmaailma, taotleti mõistusepärasust, vormikooskõla, zanri ja stiili puhtust klaveritrio on klaverile, viiulile ja tsellole või klaverile ja 2 muule keel või puhkpillile loodud helitöö komponeerimine on helitöö loomine komöödia on lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend konservatoorium on muusikakõrgkool kontsert on suur mitmeosaline helitöö ühele või mitmele sooloinstrumendile ja orkestrile; helitööde avalik ettekanne
Eetika ehk õpetus sellest mis on hea. Filosoofia spetsiifilised suunad: Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Religioonifilosoofiat huvitab religiooni fenomen ja olemus. Loodusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Mileetose ehk joonia koolkond Filosoofia tekkis Türgi rannikul. THALES 624-546 eKr Thalest loetakse antiikmaailma ''seitsme targa hulka''. Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks. Oli riigimees. Looduseuurija. Ennustas ette 585 aasta eKr päikesevarjutuse. Meil puuduvad Thalese kirjutised. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? - vesi. Kõik on pärit veest ja suubuvad tagasi vette. Maailma saab seletada ilma jumalate poole pöördumata . Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane
Igal juhul aitab see looklev hiiddraakon paremini mõista nii Hiina ajalugu kui hiinlaste hinge. Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. Amfiteater on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest ehitust alustas Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80 p.Kr. Kuigi tänaseks on antiikmaailma suurimast areenist säilinud vaid skelett, on seal siiski küllaga vaatamist-uurimist, et manada pilti olnust. Kujutle üleni valget neljakorruselist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad esimesel korrusel Dooria, teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis. Sees aga esimesel kolmel korrusel igaühel 80 võlvi, mis teisel-kolmandal kaunistatud hiiglaslike kujudega. Mõtle ennast 50 000 pealtvaataja hulka, kelle silme ees avaneb hingemattev
Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale haridus endiselt polnud jõudnud.
Rooma kunst Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele I aastatuhandel e. m. a. Rooma riigis. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärilist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid uusi valdusi ja orje. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Kuna riigi südamik praegune Itaalia oli madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid
(Muud illustratsioonid on töövihikus must-valged). Näide 7. (1) Varem oli tuntud huvi peamiselt Jumala ja selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, nüüd aga tõusis tähelepanu keskmesse inimene ise ja tema maine elu. See ei tähenda sugugi, et Jumalat poleks enam usutud. Kuid leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja nii tema tundeelu kui ka kaunis välimus väärivad senisest palju enam tähelepanu. [humanismist] (2) Huvi antiikmaailma vastu muutis inimeste maailmapilti. Usule jäi endiselt tähtis koht, kuid järjest enam hakati huvituma tegelikust maailmast. [renessanssist] Välja toodud lõigukesed mängivad suurt rolli inimese enda kujunemises ning on seega kasvatuslikuks elemendiks. Usust rääkimine teeb õpilased julgemaks oma vaadetest ja uskumustest rääkimisel, samuti nende väljakujunemisel. Samas on jäädud neutraalseks, pole
kreeka originaali teisendiks, koopiaks temast, vaid tal on oma spetsiifilised iseärasused. Klassikaline kreeka kirjandus kuulub antiikühiskonna tekkimise ajajärku (Homeros) ja tema arengu sellesse astmesse, mida võib iseloomustada "polisliku" ajajärguna (atika kirjandus). Roomas on aga teisiti. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema 9 süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti.
Rokokoo stiili kujundajaks oli ka Chinoiseri ehk hiina mood, tihti peale olid suured hiina vaasid ning mustrid, ning 18. saj. Oli raske leida kohta, kus puuduks hiina ruum/stiil ( lakkmööbel, portselan, tapeet jpm). 10 11 Klassitsism Klassitsism (kujunes XVIII keskel XIX sajandil) ehk hilsbarokki asendumine, kujunemine klassitismiks.Küllastunud rokokoo vormis asendusid ratsionaalsetega. Antiikmaailma naturalismi vorm ning maitse oli eeskujuks. Mööbel polnud enam klassikaline, iga detail oli kui omaette konstruktiivne tervik. Mööblijalad sirutuvad, meenutades alt kitsenevat sammast. Vormi lihtsus ja vaoshoitus, korviga lilled, pajuoksad, puude vanikud, väänlevad lindid. Palju kaustati spooni ja intarsia tehnikat, geomeetrilisi vorme. Levinud motiivid olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätika või vaniku motiive
Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas Aili-Maarja Mäeniit Vabad kunstid I kursus Eesti Kunstiakadeemia, 2010 Sissejuhatus Kreeka maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat. Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid. Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal.
EESTI MAAÜLIKOOL Ppõllumajandus- ja keskkonnainstituut nimi Antiik Rooma maastikukäsitlus, arhitektuur, aia kompositsioon Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende
⮚ XIX sajandi I pool – esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud ⮚ XIX sajandi II pool – eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob ● Mis on uus kultuuriajalugu ? ❖ Uus kultuuriajalugu on antropoloogiline ajalugu – palju väikeseid detaile. Kultuuri vaadeldakse ühtse tervikuna. Tuleb käsitleda mitmekesisena. ● Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on ? Nii antiikmaailma poeedid kui ka tänapäeva kirjanikud on sageli pöördunud klassikaliste müütide poole. Kuni 18.sajandi lõpuni oli kirjanduses nn. müüdiperiood. 20.sajandil tõrjus realism müüdi tagaplaanile, sest kirjanikke huvitas rohkem kaasaja tegelikkus. Siiski kasutasid nii romantikud, realistid kui ka modernistid edaspidigi müütilist ainest. Nüüd 21.sajandi alguses on huvi müütide vastu jälle suurenenud. ● Kuidas kutsub üles rõhuvate ühiskondlik-majanduslike jõudude kriitikale
lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9
Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka maailmast ja selle spordist, aga kui nad satuvad Olümpia või Delfi suurele staadionile, siis tunnevad nad loomulikku uudishimu selle vastu, mis seal kunagi toimus. See uurimistöö on esmajoones mõeldud just teist ja kolmandat liiki lugejate jaoks. Sellesse uurimistöösse olen toonud Kreeka ajalugu ja -kirjanduskommentaare, mis on elementaarsed igaühele, kes omab antiikmaailma kohta kas või pealiskaudseid teadmisi. Oma uurimistöös olen söandanud pakkuda mõningaid uusi interpretatsioone kreeka ja rooma kirjandusest pärinevate tekstilõikudele, mis puudutavad sporti, ning millest minu arvates, pole varem päris õigesti aru saadud. Et akadeemilistel ringkondadel on mõningate spordiga seonduvate väidete juures abi tarvis, tuleb ka välja ühe ameerika arheoloogi 1962. aastal avaldatud raamatus. Kus ta oli kirjutanud järgmiselt: <<Üks agoraa raidkiri
saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja uskuda/mitte uskuda – kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika KÕIK UUS AVALDUS MUUSIKAS JUST ILMALIKES ŽANRITES Juurdus mõiste “humanism” – väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust) Kunsti kriteeriumi kindamiseks sai mõiste “ilus”
annaabi.ee 
