1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik,
sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega Ikoonimaal oli kanooniline kunst Ikoonide ruumikujutis erineb järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast Nägu ja käed, mis on pehmejoonelise ja ümarana maalitud, on kontrastis muu kehaga Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak Ikoonidel on kujutatud suursugust ja rikast hingelisust Omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline ilu Bütsantsi ikoonimaal Tarbekunst Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik Seal eelistati kalleid materjale, näiteks hõbedat, kulda, kalliskive. Keerulisi tehnikaid (brokaatkangad) Puudus ümarplastika, kuid on säilinud elevandiluust reljeefe Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile
keskpaigast muudeti muuseum Klassikalise Muinasteaduse Muuseumiks ning kogudesse lisandus ohtralt antiikkeraamikat ja skulptuuride kipsvalandeid. 1862. aastal sai muuseum avatuks kõigile nong omandas suurema tähenduse, kuna ei olnud enam mõeldud vaid akadeemilistele ringkondadele. Praegusel ajal asub muuseum ülikooli vasakus tiivas, kuhu asus 1868. aastal. Alates 1998. aastast kannab muuseum taas oma esialgset nime- Tartu Ülikooli Kunstimuuseum. Tänapäeval saab muuseumis vaadata lisaks antiikkunstile ka näitusi muuseumi kogudest ning kaasaegset eesti kunsti. Püsivalt on pandud välja näitus skulptuuridest kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti parematest kipsjäljenditest. Need on ostetud Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa muusemidest 1860. aastal. Kuna Ülikooli Muuseum on Eestis ainuke, mis eksponeerib antiikkunsti, siis eristub see selgelt teiste muuseumide hulgast. Muuseumis saab lisaks näha ka veel Pompeji stiilis ornamentaalseid seinamaalinguid, mis on
->Kunstnik oma ateljees NB! Kuulus animalist oli Paulus Potter (“Hobused aasal”) Rembrandt Harmensz van Rijn (Holland, 17. saj) - multifunktsionaalne kunstnik; maalide süžeed olid sarnased teiste kunstnike omasdele kuid tema kujutatud stseenid ja portreed olid üldistavad ja seega sügavama sisulised; teosed analüüsisid enneolematult peenelt inimese hingeelu; väline ilu ja füüsiline täiuslikkus polnud olulised; peetakse kõige äärmuslikumaks vastandiks antiikkunstile; protestantliku kristluse kõige ilmekam kehastaja (Piibli ja mütoloogia ainestik); maalis üksik- ja grupiportreesid; maalides tagab ühtsuse ja terviklikuse omapärane valgusekäsitlus (koondub alati teose sõlmpunkti e kompositsiooni keskmesse, valguse ja varju piirid on mahedad); ühtlasi oli kuulus ka graafikuna (üldistus, olulise esile tõstmine valgusega) Maalide põhitemaatikad + teosed:
Hollandis kujunes iseseisvaks zanriks. Jacob van Riusdael, kes sidus loodusvormide täpse kujutamise rom. Meeleoluga. · Maastikumaalijatest Maindert Hobbema. Paulus Potter loomamaalija · Rembrandt Harmensz van Rijn. Maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimeste mõõdupuuks sai talle sisemaailm. Looming vastandiks antiikkunstile. Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. ,,Dr.Tulpi anatoomialoen" grupiportree. ,,Danae". ,,Autoportree Saskiaga". . ,,Püha perekond". ,,Öine vahtkond", sai murranguliseks teoseks ta loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree komp. See on dünaamiline ja ebatavaline. Tema hilisemad teosed on vabad, juhusliku komp. Lihtsad ja monumentaalsed. Valgus muutub mahedamaks,
Legendi kohaselt on tal silmad kinni seotud armastus on ju pime ja ta on ema Venuse läheduses. Cupido sihib noolega, mille teravikus leegitseb armastus, üht kolmest graatsiast see on kas üleannetus või delikaatne kompliment Pierfrancesco pruudile. Kuigi selle maali inspiratsiooni allikaks võis olla Oividius kui ka Firenzes asuv Florat kujutanud klassikaline skulptuur, on selle meeleolu lähemal keskaegsele rüütliromaanile kui antiikkunstile. Ning kuigi Botticelli Venuse näod sarnanevad tema Madonnadega, ei olnud tema mütoloogilistes maalides religioosse sisuga piltidele omast pühendumust ega jutustavat elementi. Huvitavat: Alessandro di Mariano Filipepi ja ta vennad said hüüdnime Botticelli, mis tähendab itaalia keeles ,,väikesed tünnid", seda vanema venna järgi. Vanem vend oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile.
(http://tiffanystudios.org/Site/Tiffany_chronology.html ) Olles õppinud mõnda aega mitteametlikult George Innessi käe all, otsustas Tiffany jätkata reisimist. Sihtkohtadeks Pariis, Alzeeria, Hispaania, Maroko, Palestiinia, Pärsia, Egiptus, Itaalia. Ta reisis tudengina, kasutades kõiki hüvesid, mida pakkusid Tema isa firma tutvused maailmas. Louis Comfort Tiffany reisid paljastasid temas tõelise kunstniku, inspireerides tema tuleviku saavutusi ja avades silmad antiikkunstile. Ta külastas Euroopat põneval ajal, kui paljud kunstnikud olid sügavalt mõjutatud Jaapani, islami ja idamaade kunsti poolt. Olles näinud maailma ning mitmete tuntud kunstnike töid, soovis Louis Comfort Tiffany väljendada seda kõike omal moel teda kõige rohkem paeluval viisil kasutades klaasi ja värve. Ta oli hämmastunud kergelt kiirgavatest, sillerdavatest värvidest Rooma ja Süüria klaasidel ning soovis avastada selle saavutamise viise
(http://tiffanystudios.org/Site/Tiffany_chronology.html ) Olles õppinud mõnda aega mitteametlikult George Innessi käe all, otsustas Tiffany jätkata reisimist. Sihtkohtadeks Pariis, Alžeeria, Hispaania, Maroko, Palestiinia, Pärsia, Egiptus, Itaalia. Ta reisis tudengina, kasutades kõiki hüvesid, mida pakkusid Tema isa firma tutvused maailmas. Louis Comfort Tiffany reisid paljastasid temas tõelise kunstniku, inspireerides tema tuleviku saavutusi ja avades silmad antiikkunstile. Ta külastas Euroopat põneval ajal, kui paljud kunstnikud olid sügavalt mõjutatud Jaapani, islami ja idamaade kunsti poolt. Olles näinud maailma ning mitmete tuntud kunstnike töid, soovis Louis Comfort Tiffany väljendada seda kõike omal moel teda kõige rohkem paeluval viisil – kasutades klaasi ja värve. Ta oli hämmastunud kergelt kiirgavatest, sillerdavatest värvidest Rooma ja Süüria klaasidel ning soovis avastada selle saavutamise viise
2. Rembrandt-tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Rembrandt armastas neid keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm.Selles mõttes on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Prantsuse kunst 17. sajandil 1. Louis XIV mõjutas ja soosis kunsti läbi terve ajastu. 2. Louis XIV otsustas oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles` lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist
ja kultuuri kiriku mõju alt, taasavastanud antiikkultuuri, toetus renessanss kunsti ja teaduse vallas selle saavutustele. 29. Renessansskunst · Renessansiaegse inimese arusaam oli, et Jumal on maailma loonud otstarbekalt ning inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku. · Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. · Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. · Tegeldi perspektiivprobleemidega. · Toetuti antiikkunstile. · Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. · Teoseid hakati signeerima. · Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. · Renessansiajal toimus gootikaga võrreldes täielik pööre. · Kui varem pürgis gooti arhitektuur taeva poole, siis nüüd püsiti rahulikult ja kindlalt maa peal. · Vertikaal- ja horisontaaljooned olid tasakaalus. · Tornile eelistati kuplit. · 15
39. Kuidas on barokk mõjutanud eesti rahvakunsti? Taluhoonetele hakati ehitama lõigatud küljega katuseid, see oli hea, sest külgsein ei saanud enam nii märjaks. Taludesse jõudsid erinevad kumerad toolid. Eestisse rajati mitmeid mõisaid näiteks: Palmse mõis ja Kadrioru loss. 40. Mida tähendab sõna klassikaline? Mis iseloomustab klassitsismi? Klassikaline – antiikne, tüüpiline, tavakohane jne. Iseloomustab korrapärasus ja selgus. Ideaaliks peeti taas Antiikkunsti. Kasutati taas Antiikkunstile iseloomulikke tunuseid. Näiteks: kuplid, sambad ja kolmnurksed viilud. 41. Tooge näiteid klassitsistlikest ehitistest Eestis! Näited: Riisipere mõis, Tartu Ülikooli peahoone, Saku mõis ja Saue mõis. 42. Mille poolest erinevad teineteisest romantism ja realism? Romantismi iseloomustab mõttevabadus ja loomuvabadus, realismi aga tegelikkus. Realismis on oluline hetkeseisund, käesolev aeg, romantismis aga minevik ja ajalugu.
14. sajandi suur skisma oli kiriku võimu nõrgestanud ja 15.sajandi lõpuks oli Rooma linn alla käinud. Kahe esimese Roomas valminud taiesega, joobunud ,,Bakchose" ja meeltliigutava ,,piet´aga" avaldas Michelangelo austust Rooma kahetisele kultuurile. 5.1 Bachos Michelangelo raius Bachose 1496-1497 aastatel. Kuju asub Firenzes. Veinijumal Backhose kuju on selge näide antiikskulptuuri mõjust Michelangelo loomingule. Elusuurune alasti figuur seisab antiikkunstile tüüpilises kontrapostasendis. Noorusliku Backhose kehakumerused näivad viitavat teatud naiselikkusele ka antiikautorid kirjeldasid veinijumalat androgüünsena. Michelangelo on veenvalt kujutanud Backose joobumist. Skulptuurirühm on igast küljest viimistletud ning mõeldud kõigist suundadest vaatamiseks. Väike saatür, kitse jalgade, saba ja sarvedega olend kreeka mütoloogiast kuulub veinijumala saatjaskonda. 5.2 Piet´a
Ikoonimaal oli kanooniline kunst. Ometi on iga ikoon kordumatu ja erineva meiterlikkusetasemega. Ikoonide ruumikujutus erineb jörsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist (nn. ümberpööratud perspektiivist). Kujutise foon kuldne, riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak. See-eest on ikoonidel kujutatud suursugust ja rikast hingelisust. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda pildiseina nim. ikonostaasiks. ROMAANI ARHITEKTUURI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse
sajandi teise veerandini. Rahu ja lihtsust, mille järele igatseti, seda leiti klassilises antiigis, mis nüüd sai kunstnikkude ideaaliks, ja sellepärast kannabki kogu see liikumine klassitsismi nime. Kuid klassitsismi juured peituvad veel sügavamal, ja seda mõistet laiemalt võttes, võiks rääkida klassitsismist kui liikumisest, mis juba renessanss-ajast alates on kestnud aastasadasid. Sest ju ka renessanss tugenes väga tunduval määral antiikkunstile ja eriti kõrgerenessanssi-ajal oli antiikkunsti elustamise püüd kaunis intensiivne. Orjalikust antiigi jälgimisest, täielikust antiikse ehituskunsti uuestielustamisest ei võinud olla muidugi mingit juttu; olid ju praktilise elu nõuded hoopis teised ning virgunud itaalia kunstigeeniuse tung uue ja iseseisva poole küllalt tugev. "Renessanss pole antiiki kunagi teisiti käsitlenud, kui väljendusabinõuna oma iseseisvate ehitusideede jaoks" (Burckhardt)
Rembrant Harmensz van Rijn maalide süzeed sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel oli sügavam sisu. Inimese hingeelu peen ana- lüüs ei olnud talle mitte omaette eesmärgiks vaid ligimesearmastuse väljenduseks- mõistes kujutatavate nõrkusi ja andestades nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud R-le olulised mõõdupuks on nende sisemaailm- kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Teda on peetud ka protestantliku kristluse kõige ilmekamaks kunstnikuks. "Püha perekond", "Kadunud poja tagasitulek" Valgus on talle peamiseks väljendusvahendiks, koondudes kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Kuid valguse ja varju piirid pole teravad nagu Caravaggiol, vaid mahedad ja õrnad. Ta on ka väga hea portretist- palju autoportreid, oma naiseSaskia portreid, grupiportreena omapärane "Öine vahtkond", "Dr. Tulpi anatoomialoeng".
saavutamiseks kasutaks kõike(petmisi mõrvu jne). Tommaso campanella oli teistsuguste vaadetega. Kirjutas vanglas kuhu ta oma vaadete eest oli mõistetud raamatu päikeseriik ehk ideaalne vabariik. Vormilt on see reisikirjeldus. Ta oli ka tolleaegne filosoof. 29. Renessansskunst: Kunstnik püüdis kujutada maailma loodustruult, realistlikult, uuriti loodusobjekte ja anatoomiat, katsetati illusioonidega, toetuti antiikkunstile, arendati seda edasi, hakati teoseid signeerima. Arhitektuur: tornile eelistati kuplit, esimene uudne kuppel Firenze toomkirikul. Hakati ehitama avaraid palazzosid, kuulsaim arhitekt Filippo Brunelleschi. Maalikunst: renessanssmaali alused rajas Giotto, tema teoste kohta öeldi, et need on nagu "päris", üks mõjusamaid teoseid aga Sandro Botticelli "Venuse sünd", maal pidi vastama võiomalikult täpselt tegelikkusele, olema aken loodusesse. Hakati kujurama alasti keha
1588 saadi Inglastelt hävitavalt lüüa. Hertsog Alba alustas Madalmaades terrorireziimi ja üritas provintside iseseisvust kaotada. Alba võitles nii kalvinismi kui ka prointside vastu. Algas võitlus Madalmaade iseseisvuse eest 1572, eesotsas oli Oranje Wilhelm. Rahvas toetas vabanemist. Põhjaprovintsides(Holland) saavutati edu, lõuna jäi Hispaania alla edasi. 1581 kuulutas põhja end iseseisvaks. Renessansskunst Kunstnikud püüdsid maailma kujutada võimalikult realistlikult. Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga.
keele teadlased. Need vaated oli Friedrichiga enamasti ühised. Taotles universaalsust. Püüdis käsitleda kogu maailma kirjandust. Vennaga võrreldes selgem, vähem müstiline, tema teosed on osutanud suuremat mõju. Siin paistavad silma ka tema loengud, mis on levinud sajandi alguses pikka aega käsikirjaliselt. Hiljem on sellest saanudki teosed kahe loengusarja pinnal. Loenud draamakunstist ja -kirjandusest - määratleb romantilist lüürikat vastandases seda antiikkunstile. Hindab romantilist luulet klassikalisest luulest kõrgemaks, sest romantiline luule püüdleb lõpmatuse poole, jääb kättesaamatuks. Selline ideaali puudumine on kreeklaste loomingus puuduseks. Romantiline luule on kättesaamatu ideaali luule. Romantiline luule objektiks tihti piirialad, elu ja surma vahel jne. Schlegel kasutab ka kahte määratlust, enne kõike oluline see, et ta nimetab kreeka luulet plastiliseks, vastab kui mingile reaalsusele, romantiline luule on aga maaliline. Ta
annaabi.ee 
