Lääne-Euroopa kunst varasel keskajal
Unustati
ära kivist ehitamine.
Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi
hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-
ja Lõuna-Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia ja Kirde-Hispaania. Aastal 800 krooniti
Karl Suur ka Rooma keisriks. Tõus kunstis algaski tema valitsemisajaga. Olles ise
kirjaoskamatu, moodustas ta õukonnas nn. Akadeemia. Seal tegeleti ladinakeelse
luuleloominguga, antiikiaja käsikirjade kogumisega, rahvaluule kogumisega. Muusika
tähendas tol ajal peamiselt laulu. Kuid tundi puhkpille, harfi ja orelit.
Arhitektuur Frangi riigis polnud müüridega ümbritsetud linnu ega kindlusi.
Peamisteks kiviehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud, mida kasutati
kaitseehitistena (neid ei ole säilinud). Kirikuehituses oli valitsevaks basiilika. Kuna
kiviehituse kogemused puudusid, ei ehitatud võlve, kupleid, vaid lamedad puitlaed.