1. Itaalias avaldusid renessansi nähtused kõige varem. 2. Renessansi periodiseeritakse järgnevalt: Eelrenassans 14. saj Vararenessans 15. Saj Kõrgrenessans 16. Saj 3. Renessans ajastu inimest iseloomustab uudishimu, õppimine ja teadmiste avardamine, kõige küsimine, ise mõtlemine. Taheti luua midagi uhket nagu Rooma ajal oli olnud. Inimesed lugesid antiikautoreid ja kogusid antiikkunsti, laideti maha kiriku vanad tõekspidamised kaugeneti kirikust.( mitte jumalast) 4. Renessansiajastu mõtlejaid nim. humanistideks, sest tähelepanu pöördus jumalalt inimesele, hakati väärtustama inimest isiksusena polnud alaväärne olevus. Jumalat usuti endiselt. 5. Arhitektuuris suureneb ilmaliku ehk profaanarhitektuuri osatähtsus. 6. Tahvelmaal on teisaldatavale alusele( lõuend, paber jms.) maalitud teos. 7
· Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17. Dante Alighieri- sündis Firenses(Itaallanne), peetakse renessansi ettekuulutajaks. Uuris antiikautoreid, eriti Virgiliust. Varakult hakkas kirjutama armastusluulet. Olles vastuolus linnavõimudega oli ta sunnitud linnast lahkuma. Tema peteoseks on värsspoeem "Jumalik koköödia", see annab ülevaate kogu keskajast. Teos on kirjutatud Itaalia keeles. Selle teose juures on oluline arvude sümboolika. Nt. arv kolm (kolmikvärsis kirjutatud, jaguneb kolmeks osaks, koosneb 33 laulust), pärit on kolmainsusest- isa, poeg ja Püha Vaim. Laule on kokku sada- täiuslikkuse sümbol
põllumajandus, mäekaevandus. Püüab tasakaalustada valitsemisaparaati. Üritas eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Lahkas inimesi. Tõestas mingi luu kohta midagi. Looming oli sel ajal tagaplaanil, on pigem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10aastast tööd läheb ta tervist parandama, kuna tunneb väsimust. Siirdub Karlovy Varysse tervisevetele. Algselt plaanis olla mõne kuu, kuid seejärel sõidab hoopis 2 aastaks Itaaliasse. Seal uurib antiikautoreid, kunsti jne. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jäbki tema loomingut saatma antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et ei tuleks maailma muuta revolutsiooniga, vaid kunsti abil maailma paremaks muuta. 2 aatsa pärast pöördub Herderi palvel Weimarisse tagasi ja tegutseb tagasitõmbuvamalt, rohkem keskendub kunstile. 30 aastat juhatab õukonnateatrit. Itaalias viibimine mõjutas loomingut, nt draama ''Iphigeneia Taurises''.
mis on meile kõige kaugem, sest paljud tõlkijad ei ole tõlkinud klassitsismiaegseid värsse. Renessanssi ajal oli kirjandus subjektiivne. Nüüd aga objektiivne ning pidi tõde väljendama. 17.sajandil olid ainult antiikautorid, kuid 18.sajandil lisandusid mõned 17.sajandi autorid, keda hakati nimetama klassikuteks. Tähendus nihkus aga kogule ajastule ning klassikute nimekirja järgi hakatakse seda aega kutsuma klassitsistlikuks sajandiks. Klassikalised autorid imiteerivad ja imetlevad antiikautoreid. Klassitsistid ei pannud endale ise seda nime ega tundnud ka mingit ühtse grupi ega koolkonnana. Neil ei olnud manifesti, milles nad oleksid väljendanud oma tõekspidamisi ja kuulutanud ühtsust. Enamik võttis eeskuju antiiksest traditsioonist, nähes antiikkirjanduses ja -kunstis täiuslikkust, igavest mudelit ja ülimat ideaali. Klassitsism sündis mitmete suundade ühinemisest. 1635-1685 on klassitsismi kõrgaeg. Ilmuvad entsüklopeediad, kokkuvõte
Seega puhkes Austria pärilussõda(1740-1748) milles osalesid paljud Euroopa riigid. Maria Theresia oli üks valgustaud absolutismi läbiviijaid. Ta küll oli valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid ta pidas valikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Maria Theresia oli naine, keda kütkestas valitsemine. Ta tegeles iga päev isiklikult riigiasjadega ja tundis sellest suurt naudingut. Maria Theresi oli saanud hea hariduse antiikautoreid analüüsides, võõrkeeli, ajalugu ja geograafiat õppides ning muusika ja laulmisega tegeledes. Maria Theresi oli väga moraalne, nõudes õukonnas liikuvatelt daamidelt pikemaid seelikuid ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17
433. a. eKr valmistas kreeka skulptor Pheidias Olümpias kreeka jumalate kuninga Zeusi suurejoonelise kuju. Kuju paiknes selleks spetsiaalselt ehitatud templis. Muistsetele kreeklastele oli see kuju täiuslikkuse sümbol ning igal aastal käis tuhandeid inimesi selles Olümpia pühamus Zeusile austust avaldamas. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmeil oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Osa antiikautoreid kinnitab seda, osa vähendab mõõte, kuid kõige tagasihoidlikumate andmete järgi oli skulptuuri kõrgus ilma aluseta vähemalt 9 meetrit. Tolle aja kirjutaja sõnul oli kuju 12m kõrge, ja kui ta oleks saanud püsti tõusta, siis oleks tema pea ulatanud läbi katuse. Kuju püsis templis sajandeid, kuid Rooma ajal jäi pühamu hooletusse. Aastal 394 pKr. viidi kuju tõenäoliselt Konstantinoopolisse (Istanbuli), kus see ilmselt hävis tulekahjus. Jumalate kuningas Zeus
Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut antiigi ja klassitsismi eeskuju. Jõuab seisukohale, et maailma tuleb muuta esteetiliselt kunsti abil. Kahe aasta pärast jõuab tagasi Herderi palvel Weimarisse, keskendub rohkem kunstile. Itaalias viibimine on mõjutanud tema loomingut nt draama 'Iphigeneia Taurises'. Itaaliast naasmise järel tutvus ühe noore neiuga Christiane Vulpiusega, kellest sai Goethe laste ema.
-5.päev saatuse teema; III osa 6.-9. päev mõistuse võidukäik; IV osa 10.päev varasemate probleemide lahendus. B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid). Keskpunktis inimene, igal inimesel on õigus oma isiklikule õnnele. D algab itaalia ja Euroopa uusaegse novelli ajalugu Itaalia renessansieepos 15.sajandil Põhja-Itaalias Ferrara linn. Matteo Boiardo (1434-1494) Ferrara hertsogi õukonnas erinevates ametites, tõlkis antiikautoreid, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet. Tähtsaim teos romaanilaadne eepos "Armunud Orlando", eeskujuks prantsuse kangelaslaulud, u 35500 värssi. Lodovico Ariosto (1474-1533) Ferrara hertsogi õukonnas, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet, kömöödiaid. Tähtsaim teos eepos "Raevunud Orlando"(1532) 46 laulu u 37000 värssi Torquato Tasso (1544-1595) poeetilised legendid, eepos "Vabastatud Jeruusalemm"(1581); ümber töötatud
Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind - kotkas. "Ka jumala sandaalid on kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on," märkis Pausanias. Vaatajat hämmastas kõigepealt kuju suurus. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmeil oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Osa antiikautoreid kinnitab seda, osa vähendab mõõte, kuid kõige tagasihoidlikumate andmete järgi oli skulptuuri kõrgus ilma aluseta vähemalt 9 meetrit. Strabonile näis tempel selle võimsa figuuri jaoks liiga väike. Kuju oli "nii suur, et kuigi tempel oli küllaltki avar, tundus, et kunstnik rikkus mõõtude kooskõla, sest ta kujutas Zeusi istumas, pea peaaegu lage puudutamas, seetõttu tekkis mulje, et kui Zeus püsti tõuseb, siis tungib ta pea läbi katuse."
Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selleuurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehtestamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on. 22. Barokk kultuuri tunnused 16 saj Itaalias, iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus, toredus, barokk väga võimukas Itaalias ja Hispaanias seal tugev kirikumõju ja väike
Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 4 Arhitektid jäljendasid oma töödes antiikaja templeid, kust võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Senisest veelgi suurema hoolega uuriti antiikfilosoofide kirjatöid. Idealiseeriti antiikautorite ilmalikku ellusuhtumist ja nautlevat elulaadi, samas ei peetud antiikautoreid ainult vastuvaidlematuteks autoriteetideks, vaid leiti, et kellegi seisukohti ei pea tingimata järgima. Renessansiajastu mitmekülgsemaks geeniuseks oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, muusik ja kirjanik Leonardo da Vinci (eluaastad 1452 – 1519). L. Da Vinci lahkas inimkeha paremaks tundmaõppimiseks laipu. Eeskätt maalikunstnikuna tuntuks
Tore oli ka koht, kus Leonardo oli kirjutanud tagurpidi liikuva vähi kombel, mida võis lugeda peegli abil. Väikesed märkmed tema päevikust: ,,Iga laupäev sauna minna ja silmitseda paljaid inimesi.", ,,Pane kirja, mis asi on hing.", ,,Pisarad tulevad südamest, mitte ajust.", ,,Joodud alkoholmaksab kätte oma joojatele.". Samuti oli ka toodud märkmeid taevakehade kohta: ,,Päike ei liigu.", ,,Tee silmadele prillid, et sa näeksid Kuud suurena.", ,,Ma ei saa häbistamata jätta antiikautoreid, kes ütlesid, et päike on niisama suur, nagu ta meile näib.". Kõikides raamatus toodud märkmetes oli nii tõetera, kui ka mõtlema panevat, et kas ikka on nii. Ääretult meeldiv oli teada saada selle müstilise mehe elu telgitaguseid. Tore oli lugeda maalide kohta, mida olen ise näinud ja mille tegemisest oleks tahtnud teada enne nende nägemist, et rohkem maali uurida, et oleks osanud rohkem teatud asjadele tähelepanu pöörata
1. kompass ja astrolaab. Võimalik merel 1. Pürenee ps väikeaadlikud e hidalgod orienteeruda vajasid uusi väljakutseid 2. ookeanisõiduks kohandatud laev karavell, 2. renessanssiaja maailmavaade sai sõita vastutuuled kolmnurkse purje tõttu. uudishimu, eneseteostus rõhutatud Täiustatud karavellil ruut ruut kolmnurk. Ladina puri. Sinna sai mahutada piisavalt toitu ja magedat vett 3. õpiti tundma antiikautoreid nind araablaste 3. varakapitalism, manufaktuurid vajasid geograafiaja kartograafiaalaseid töid. turgu ja toorainet. Vahemaad olid tegelikult pikemad ku kaardil 4. tulirelvade kastuamine, sõjaline üleolek. 4. usu levitamine, rekongista aitas kaasa usulisele vaimustusele 24. Maadeavastused (tulemused) Tulemused: Euroopas:
Paremas käes hoidis ta kullast ja elevandiluust, pärjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi püha lind - kotkas. "Ka jumala sandaalid on kullast, samuti rüü, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on," märkis Pausanias. Vaatajat hämmastas kõigepealt kuju suurus. Skulptuur võttis enda alla peaaegu kolmandiku templi sisemusest. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni. Kallimachose ja Straboni andmeil oli kuju 12,5 meetrit kõrge. Osa antiikautoreid kinnitab seda, osa vähendab mõõte, kuid kõige tagasihoidlikumate andmete järgi oli skulptuuri kõrgus ilma aluseta vähemalt 9 meetrit. Strabonile näis tempel selle võimsa figuuri jaoks liiga väike. Kuju oli "nii suur, et kuigi tempel oli küllaltki avar, tundus, et kunstnik rikkus mõõtude kooskõla, sest ta kujutas Zeusi istumas, pea peaaegu lage puudutamas, seetõttu tekkis mulje, et kui Zeus püsti tõuseb, siis tungib ta pea läbi katuse."
Ihnsust ei sünnita puudus vaid üleküllus. Mida suurem on rahakoorem, seda suurem ka hirmukoorem. Rahul on see, kes tunneb end rahulolevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selle uurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehastamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju Rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on. 22. Barokk kultuuri tunnused 17-18saj Sai alguse 16saj lõpupoole Itaalias. Seda iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Ennekõike on seotud katoliiklike maadega
Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola
poeete Guillaume IX le Troubadour. Tegusõna trouver (leidma) on lõunaprantsuse murdes trobar, mistõttu värsside ja viiside leiutaja e rändlaulik oligi põhjapool trouvère (truväär), ja lõunas troubadour (trubaduur). Akvitaania Aliénor jahil. Seinamaal Püha Rodogunde'i kabelis, Chinon (Loire'i org) Akvitaania hertsogi õukonnas peeti lugu kaunitest kunstidest, kirjandusest ja headest kommetest. Ladina keele tundmine oli hädavajalik, sest see võimaldas lugeda antiikautoreid originaalis. Peale selle õppis noor hertsoginna ka muusikat ja laulmist. Ta oli väga hea ratsutaja ja käis tihti jahil. Aliénor sai just neljateistkümneseks, kui isa suri. Üleöö sai tütarlapsest suure hertsogiriigi pärija. Prantsusmaa kuningas soovis kibekähku oma alaealise poja, tulevase Louis VII, noore hertsoginnaga paari panna, et niiviisi oma riigipiiri kaugemale nihutada. 25. juulil 1137 pandigi Aliénor ja tulevane Louis VII Bordeaux' katedraalis paari
visitatsioonidega toompraost David Dubberchi juhtimisel, kes 1586 asub Tallinna superintendendi ametisse. Kirikuraamatud 1586 aastal viiakse koguduste instruktsioonide kohaselt sisse kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja, kelle 39 eestikeelse jutluse tekstid on säilinud. Tema jutlused näitavad, et ta tundis antiikautoreid ja reformatsiooniteolooge ning oli oma aja kohta haritud mees. Tema jutlustes on esmakordselt eesti keeles esitatud tähelepanekuid kaasaegsest elust ja juhtumustest Tallinnas. Jutlustest selgub, et tema ajal ringles pastorite hulgas Piiblist ja koraalidest tehtud eestikeelseid tõlkeid, milliseid ta kasutas ja mis olid aluseks ka Stahtli käsiraamatule. Kindralkuberner 1629 aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel Altmarki külas vaherahu.
Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selleuurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehtestamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja kurja taju sõltub suures osas arvamustest, mis meil on. 22. Barokk-kultuuri tunnused. 16 saj lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. ,,Barocco" tähendab eriskummaline, ebatavaline. 17 saj kasutati seda sõna ainult seoses kunstiga
Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist
Romantikute puhul järgnevad vormiuuendused võrreldes varasemaga. Romantikute jaoks oli vorm midagi sisse sündinud (sisusse sündinud?). Friedirch Schlegel on algteoreetik: kirjutis ei pea olema loogiline konstruktsioon, vaid kirjutis peab olema sähvatus (seotud inspiratsiooniteooriaga). Sellele vastandatakse oma enesekriitikat oma loomingu kohta. Järjest vähem kirjutatakse antiikzanrides ja järjest vähem püütakse jäljendada antiikautoreid. Sellel vormil peab olema sisuline põhjendus, ei kaitsta suvalist vormi. Romantikud ei armasta süsteemseid mõttestruktuure - see mis tuli, see tuli, oluline oli, et see pandaks vaimukalt kirja - struktuurset ülesehitust romantikult väga ei leia. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid - tugines Immanuel Kanti mõttekäikudele. Romantilistel kuntsnikel õnnestski vorme muuta: ajalooromaan (Goethe, Scott - tõlkis inglise k Goethe 70. aasta teosed "Göetz von Berlingen"??
väidetavalt oli lolliks läinud jne. Defoega üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk. Haritud mehena oli ta kursis antiikkirjandusega ja hindas paljusid antiikautoreid, kellelt on saanud mõju. Ta oli veidi ka klassitsistlike vaadetega (eeskujuks Alexander Pope). Swiftile on omane vohav fantaasia. 1697 aastal kirjutatud ,,The battle of books"- ,,Raamatute lahing", ajastule iseloomulik raamatute lahing, kus Swift arutab vanade ja uute kirjandusteoste vastuolu üle. Sealt arendab välja oma robustse sõnavara, hiljem on omane talle ka Gulliveri reisides. Kasutatakse robustset rahvalikku väljendusviisi ja rahvalikku nalja- satiirlikku nalja (pigem terav nali).
Saksamaal. Saksi valitseja kutsub Goethe Weimarisse enda õukonda tööle praktilise töö tegijaks. Goethe nõustub ja lähebki ja hakkab seal tegelema väga erinevate valdkondadega. Ta üritas ka riigi eelarvet korda saada. Tegeles oma huvidega botaanika, aiandus. Sellel ajal on ta looming tagaplaanil. Pärast 10-aastast töötamist läheb ta oma tervist parandama ja siirdub tervisevetele Itaaliasse lausa kaheks aastaks. Seal huvitub ta antiigist, uurib antiikautoreid, -kunsti ja käib ajaloolistes paikades. See on tema jaoks väga rikastav reis ning antiigieeskuju jääbki tema edaspidist loomingut saatma. Itaalias viibimine on mõjutanud loomingut. Näiteks draama ,,Iphigeneia Taurises" on selgelt antiikteemaline. Ta peab oluliseks inimest kunsti abil arendada. Hiljem pöördub Weimarisse tagasi keskendub seal rohkem kunstile. 30 aastat juhatab ta seal õukonnateatrit. Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega
Kirjanduses peab üksikisik olema tõeliselt geniaalne et üksi läbi lüüa. Parnassos mägi kus vanas kreekas elasid kunstile pühendunud inimesed. Ka meie kasutame sõna 'geenius' endiselt, kuigi järjest vähem. Romantikute jaoks oli kunst väärtus omaette. On puhtalt esteetiline nõue. St kunst kunsti pärast. Vormiuuendused klassitsistlik printsiip rakendub vormitäiuse taotlemise abil. Enesekriitika loodava suhtes, vormipuhtuse taotlemine. Järjest vähem kirjutatakse antiikautoreid jäljendades ning kasutatakse antiikajazanre nagu oli kombeks klassitsismiajal. Esimesed eesti sõnad järgisid ka ladina keele struktuuri. Alates romantismist kaitstakse ka käitumuslikku vabadust, mis on seoses hilisema dekadentsiga. Inimene näitab oma käitumisega et ta ei ole asjadega rahul. See kipub tekkima jäigastunud struktuuride ajajärkudel. Räägitakse, et totalitarism oli midagi mis lääne kultuuris olevatest vooludest esile tõusis. Romantilised
Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja refereerinud nimekaid kirikutegelasi (Augustinus, Luhter jt), antiikautoreid (Arsitoteles, Homeros jt), legende jm. Ühes 1605. a jutluses on ta hoiatava näitena esitanud rahvusvahelise anekdoodi - hätta sattunud laevamehe tõotus ja selle täitmata jätmine. Seda motiivi on eest kirjanduses hiljem tähelepanuväärselt kasutanud Juhan Liiv. Georg Mülleri kantslikõnede mahukas käsikiri, Tallinna linnaarhiivis säilinud, kutsub elavalt mälestusse noore protestantliku jutlustaja heitlusi, sule ja sõnaga töötamist noilt Rootsi-Poola
peab inimene hoiduma konkreetsest valikust/kellekski saamisest. Hoidumine andis inimesele tohutu universaalsuse. Renessansi aja intelligendid ehk titaanid hämmastasid oma universaalsusega inimene võis üheaegselt olla leiutaja, muusik, kunstnik jne. Renessansi intelligents väikesearvuline. Renessansi teater on nagu surnult sündinud laps põhimõtteliselt see ei sündinudki. Jäljendamine oligi renessansi kui kultuuri põhiline olemus jäljendati antiikautoreid: püüti mõelda ja kirjutada nagu nemad. Itaalia teoristid dogmatiseerisid nt Aristotelese teosed, hakkavad tema järgi kirjutama näidendeid. Aristotelese teksid tõlgendasid Itaalia dogmatistid omapäraselt tihti juhtub, et jäljendajad muutuvad liiga agaraks, kargasid kallale Aristotelese poeetikale ja lõid laiali kolme ühtsuse reegli. Itaalia realistid/humanistid kirjutasid ka tohutul hulgal oma poeetikat. Terve kirjandusmassiiv, mis käsitles tragöödia käsitlust
tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuseks. Moraalinormidest mittehooliv poliitika ongi makjavellism. Renessansi ja humanismi levik. Levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole. Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga nad kritiseerisid inimlikke pahesid. nad olid sügavalt, uurisid Piiblit, selle kõrval ka antiikautoreid. Erasmus Rotterdamist "Narruse kiituseks". Narruse kiituse läbi said naeruvääristatud paljud ühiskonnas lugupeetud, kõrge positsiooniga inimesed. Trükikunsti algus. 1440 Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 1454 Piibel. Thomas Moore. Jurist, parlamendi, liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmus Rotterdamist sõber ja mõttekaaslane. "Utoopia" tema peateos oli väga
perekonnas. Hariduse omandamine on olnud raske. Ta on olnud tükk aega Inglise aristokraadi õukonnas kirjadekirjutaja ja selle kaudu segatud ka ägedatesse poliitilistesse võitlustesse. See, mida meile poliitikast näidatakse, on siiski jäämäe tipp. Tavakodanik tavaliselt sügavale poliitakasse ei sekku. Swift oli ironist , vaatas maailma iroonilise pilguga. Tema puhul kumab läbi siiski reisikiri kui zanr. Haritud mehena oli ta kursis antiikkirjandusega ja hindas paljusid antiikautoreid, kellelt on saanud mõju. Ta oli veidi ka klassitsistlike vaadetega(eeskuju Alexander Pope- aga ta pole puhas klassitsist). Swiftile on omane vohav fantaasia . See pole aga omane Defoe-le. Swiftil on viide Euroopa tavale. Just fantaseerivatele reisikirjadele, varasematele kaartidele , kus on mereelukad jne. Swiftil on omane vohav fantaasia, kus mõtlev välja isikuid, oleneid, situatsioone jne. Need on ka allegoorilised. Defoel ja Swifti teosed on teatud allegooriaga
kirjeldab oma armastust Beatrice'i vastu. "Ta näib armsana sellele, kes teda vaatleb." Oma naist kordagi loomingus ei maini. Abiellus 1285. Naine on toidu valmistamiseks ja laste kasvatamiseks. Sama skeem, et vaimsed asjad on üleval ja materiaalsed all. PETRARCA (1304-1374): uue humanismi isa. Dantest enam vaimustatud Rooma klassikutest. 1340 ronib Petrarca Ventaux mäele; kirjeldab ülevat vaadet, mis talle avaldub. BOCCACCIO (1313-1375): "Decameron". Õpib selgeks kreeka keele, et antiikautoreid lugeda. Tõlgib Homerose eeposed. Temas tärkab üldine huvi kreeka kirjanduse vastu. Imetleti inimese autonoomiat. Aluseks väärtuste süsteem, kus inimene on ise endale mõõdupuuks. Õpetlased loovad müüdi keskajast kui pimedast ajast. Loodusele omistati taas õiglane koht. 15.saj. algul hakkas muutuma ka arhitektuur. BRUNELLESCH (1397-1446): pöördub gooti ideaalidest tagasi antiigi juurde. Pöördepunktiks San Lorenzo kirik Firenzes - projekteeris basiilikana
Koostanud: 34Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Esimesed haiglad, kuhu tuldi abi otsima, asutati just kloostrite juurde. Paljud teadmised aianduse ja meditsiini kohta pärinesid antiikautorite käsikirjadest, kus näiteks kreeklased seda teemat üsna palju on käsitlenud. Kleerikud (vaimulik, preester < ld clericus) võtsid antiikautoreid eeskujuks, sageli aga kopeerisid mõningaid lõike oma ladinakeelsete traktaatide kirjutamisel. Luuakse taimede nimestikke koos välimuse ja omaduste kirjeldustega ning sümboolika kohta. Taimede kasvatus ja meditsiin olid omavahel lahutamatult seotud, mõlemad omakorda filosoofiaga. 7. saj algul nimetab Sevilla piiskop Isidorus Hispalensis meditsiini teiseks filosoofiaks. Sama mehe poolt on kirja pandud teos "De natura rerum" - see on taimede kirjeldus ning aedade juht antiikautorite järgi
annaabi.ee 
